Kahjustatud maaparandussüsteemi peab taastama seda kahjustanud isik

Põllumajandus- ja Toiduamet korraldab maaparandust ja maaparandussüsteemidel kavandatavate tegevuste kooskõlastamise vajadust tutvustavad infopäevad, et ära hoida teadmatusest tekitatud kahju nii enda kui naabri varale. Kooskõlastamine on vajalik ennekõike maaomanikule või tegevuse kavandajale, et ära hoida hilisemaid maaparandussüsteemide lõhkumisest tekkinud kahjustused ja võrdlemisi kulukad parandustööd.

„Maaparandussüsteemide olemasolust (näiteks maa-alused dreenisüsteemid) ei ole paljud maaomanikud teadlikud ning võivad maaparandussüsteeme rikkudes tekitada tahtmatult kahju nii enda kui naabrite varale," räägib Põllumajandus- ja Toiduameti maaparanduse ja maakasutuse osakonna peaspetsialist Merly Kiisler, lisades, et kahjustatud maaparandussüsteemi peab taastama seda kahjustanud isik.

„Mõistlik on olla teadlik, mis maa all on ja sellega oma tegevustes arvestada," jätkab ta, „Põllumajandus- ja Toiduametiga tuleb kooskõlastada maaparandussüsteemi maa-alale ja maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndisse igasugune ehitamise kavandamine (planeerimisest kasutusloani), väljaspool maaparandussüsteemi kogutud vee juhtimine maaparandussüsteemi, maaparandussüsteemi ja eesvoolu kaitselõigu veetaseme reguleerimine, maa kasutusotstarbe muutmine, puurimis- ja lõhkamistööd ning metsastamine."

Maaparandussüsteemide rajamisel ei ole arvestatud kinnistu piiridega. Enamasti läbib kollektor ja ka üksikdreenid mitmeid kinnistuid. „Mistahes kohas ummistuse tekkimine mõjutab enamasti kõikide maavalduste veerežiimi, olenemata sellest, kas maa on kasutuses põllumaana, elamumaana või muu maana," juhib Kiisler tähelepanu. Kui kaevetöödega või pikemaajaliselt puittaimestiku juurtega lõhutakse torustik, siis pääseb pinnas torustikku, ummistab selle ja liigvesi koguneb taas pinnasesse.

Liigvesi takistab põllumajandust mitmel moel: taimed ei saa piisavalt hapnikku, märg maa on külm, mistõttu lüheneb vegetatsiooniperiood, pinnase kandevõime väheneb ja põllutöömasinad ei pääse õigel ajal külvama ega saaki koristama. Märg maa tiheneb raskete masinate tõttu ja see omakorda takistab taimedele vajaliku õhu juurdepääsu pinnasesse.

Liigvesi on kahjulik ka kõikidele hoonetele, eriti veel siis, kui liigvee olemasoluga ei arvestatud hoone rajamisel. Niiskuskahjustuste kõrvaldamine on kulu ning niiskusest tekkinud hallitus kahjustab inimese tervist. Pinnast on enamasti võimatu torustikust kätte saada. Rikutud torustik tuleb siis asendada uuega, mis tähendab kaevetöid põllul ning võib põhjustada saamata jäänud saaki.

Enamiku kooskõlastusi küsib Põllumajandus- ja Toiduametilt ehitamiseks vajalike lubade (projekteerimistingimused, ehitusluba/ehitusteatis, kasutusluba/kasutusteatis) andja ja detailplaneeringute koostamise korraldaja ehk kohalik omavalitsus, kellele on eelkõige suunatud ka korraldatavad infopäevad.

pressiteate edastas:

Merit Pärnpuu

kommunikatsioonispetsialist

kommunikatsiooniosakond

Põllumajandus- ja Toiduamet

merit.parnpuu@pta.agri.ee
5697 4405

Teaduse tn 2 / Saku, Harjumaa 75501 / pta.agri.ee

-----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

1. jaanuarist 2021 alustas tööd Põllumajandus- ja Toiduamet. Uus amet täidab kõiki Põllumajandusameti ning Veterinaar- ja Toiduameti seniseid ülesandeid ja seob need suured valdkonnad kokku üheks tervikuks.

Kõik senised kontaktandmed jäävad mõneks ajaks kehtima, paralleelselt töötavad ka uued aadressid kujul eesnimi.perekonnanimi@pta.agri.ee.

Põllumajandus- ja Toiduameti koduleht www.pta.agri.ee


Statistika

Rahvaarv: 2017
Pindala: 207,9 km²
Suurim asula: Liiva (167)
Koole: 1
Lasteaedu: 1
Külasid: 52
Huvikoole: 0

Kontaktid