Väinameri on jääkaane all ja viimastel nädalatel on merejääl toimunud vilgas tegevus – liigeldakse nii jalgsi, uiskudega, suuskadega, tõukekelkudega kui ka erinevate mootorsõidukitega. Jääl liikumine ei ole keelatud, kuid kindlasti tuleb meeles pidada enda ohutust ja kinni pidada ka muudest piirangutest.

NB!  Seoses parvlaevade dokitöödega liiguvad 15. veebruaril Regula Rohukülast Virtsusse ning Tõll Kuivastust Tallinnasse. Väinamerd läbides lõhuvad laevad jää oma sõidutrajektooril ning seetõttu on laevateede läheduses jääl liikumine ohtlik!

Jääoludest ülevaate saamiseks kasuta jääkaarti.

Pea meeles, et merejää on alati ettearvamatu ning jääolud võivad muutuda minutitega! Pealt poolt ja eriti ranniku lähedal võib see tunduda tugev ja turvaline, aga jää all liiguvad hoovused ning meres on allikakohti, kus jää paksus võib olla õhem. Jää pealt seda alati näha pole. Esineb veetaseme kõikumist ja merejääl võib olla lahvandusi, jää peale tunginud vett muid riske. Kõige suurem olude muutja on tuul: tuul võib jäämassiivi liigutada ja vaid minutitega lõigata ära edasi- või tagasipääsu.

Õnnetuse korral helista viivitamatult 112. Arvesta, et abi saabumine merejääle võtab aega – päästeautoga jääle sõita ei saa ning jäält päästmine on alati keeruline ja ohtlik.

Jääle minnes võta alati kaasa jäänaasklid, laetud mobiiltelefon ning kuivad vahetusriided veekindlas kotis. Põhjalikuma ülevaate sellest, millega pead jääl liikudes arvestama, leiad veebilehelt https://veeohutus.ee/talv/mida-vaja-teada-kulmal-ajal-veekogule-minnes/

Ametlikul jääteel on kiiruse- ja pikivahe nõuded seatud põhjusega, et jää ei laguneks ja et kõigil oleks turvaline.  Õigest kiirusest (kuni 25 km/h või 40-70 km/h) kinni pidamine ja pikivahe hoidmine (250 m) on A ja O. Kui sa kihutad, sõidad teisele sappa või teed järske manöövreid, siis sa ei ohusta ainult ennast, vaid kõiki inimesi ja autosid, kes samal teel liiklevad.

Ära mine ametlikule jääteele sõitma ainult selle pärast, et see on huvitav. Suur liikluskoormus lõhub teed ja võtab selle kasutamise võimaluse kohalikelt, kelle jaoks see on päriselt vajalik.

Mitteametlikud jääteed ei ole ohutud. Nendel sõitmine ei ole otseselt keelatud, aga igal juhul toimub see sõit omal vastutusel. Kohalikud inimesed reeglina oskavad jääoludega arvestada ja teavad, kust võib sõita, aga keegi ei ole neil teedel kontrollinud jää paksust ja olukorda.

Küll aga on probleemiks need, kes jääteedel liiklemise üldistest põhimõtetest kinni ei pea, möödasõite teevad, kihutavad. Ametlikel jääteedel liiklemise reeglitega tuleks arvestada ka mujal jää peal sõites, sest reeglite eiramine lõhub jääd ja tee muutub veelgi ohtlikumaks.

Arvestada tuleb ka keskkonnanõuetega. Eestis kehtib kõikjal üks ja sama looduskaitseseadusest tulenev reegel – rannal või kaldal ei tohi väljaspool teid mootorsõidukiga sõita. Talv sellele reeglile erandit ei tee. Seega number üks looduskaitse põhimõtetest tulenev reegel on see, et jääle sõitmine, sealhulgas sõidu harjutamiseks jääraja rajamine ja kasutamine, on lubatud vaid kohtades, kus veekoguni on olemas ligipääs mööda olemasolevat teed.