Piiri
14. - 20. juuli
| 2015 | 2024 | 2025 |  | |
| Elanikke | 47 | 33 | 36 | |
| Noorim elanik | 6 a | |||
| Vanim elanik | 89 a | |||
| Pindala (km²) | 1,97 | |||
| Asustustihedus (in/km²) | 16,7 | |||
| Külavanem | Irena Tarvis | |||
| OÜ | FIE | MTÜ | ||
| Registreeritud jur. isikuid | 7 | 4 | 1 | |
| Küla ajalugu | ||||
Piiri küla on pindalalt üks Muhu väiksemaid külasid. Samas ka arvatavasti Muhu noorim küla. Külana on Piiri kirja saanud 1918. aastal, seega vaid pisut üle 100 aasta vana. Küla on tekkinud 1893. aastal valminud vallamaja ja 1898. aastal valminud magasiaida ümber, ehkki talukohad juba varem olemas olid, ei peetud neid veel eraldi külaks. Küla on saanud oma nime Piiri metsa järgi, mida kutsuti vanasti rahvasuus Muhu piir. Just selle suure metsa serval ongi Piiri küla. Siit ka pärit ütlemine rahvasuus: „Ma lähe Piiri alla" või „Tulli Piiri-aluse poolt". Nõukogude ajal sai Piiri külast valla keskuse asemel kolhoosikeskus. 60-ndate alguseks oli siia kolhooside ühinemise järgselt tekkinud „Ühenduse" kolhoosi keskus ja pärast „Ühenduse" ja „Ühismaa" ühinemist Muhu kolhoosiks, Piiri osakond. Ka Muhu kolhoosi automajand tegutses Piiril. Magasiaidas töötas konservi- ja veinitööstus. Maja teises otsas oli rahvamaja, kus peeti palju pulmi, juubeleid, diskosid, olid näitemängu- ja kinoõhtud.
Endine osakonnakontor ja uus töökoda on praegu väga nukras seisus. Automajandihoonest, mis tegutses endises Nooda talus, on tänaseks saanud jahimaja. Ka autogaraažis käib vilgas elu. Ühe katuse all on nii kauplus „Tiir", pisike paaditööstus kui ka vabatahtlik pääste. Päris ilma hooleta ei ole ka saekaater ja magasiaida taga asuvad tapamaja ja vana töökoja hooned. Magasiaidas on end sisse seadnud Muhu Puidukoda ning taasasutuskeskus. Vana vallamaja, mis samuti aastaid õnnetult lagunes, on uue omaniku käes, ootamas suures lootuses uut hingamist. Ka kuivatihoones ja viljalaos on tegutsejaid ja toimetajaid. Suures ja uhkas viilhallis tegutseb ehitusettevõte Kehte OÜ. Piiri metsas, endise sõjaväeosa territooriumil, saab ennast proovile panna Muhu seikluspargis või jalutada loodusradadel. Et elanike arv on külas väike, siis elu käib just ettevõtluse läbi.
Lapsi on väheks jäänud. Külas on hingekirjas vaid kolm alaealist. Külaelanikkond vananeb ja järjest suureneb pensionäride osakaal. Endisest Piiri poest on saanud kodumaja ja sööklast suvila. Ju on Piiri küla ülesanne sellel saarel ollagi pigem ettevõtluspiirkond. Vanu hooneid, millele elu uuesti sisse puhuda, meil jagub. Nii, et jõudu noored ja hakkajad! Ning tere tulemast!
Mis on meite küla toit?
Veebruarikuisel külakoosolekul arutlesime, milline võiks olla nn meie küla nädala toit. Kõik olid üksmeelel- see peab tulema legendaarse Piiri söökla menüüst. Endistel kolhoosnikel hakkasid Pavlovi refleksid tööle kui jutuks tulid söökla sealihakotletid, mille kohta oli omal ajal kasutusel nimetus hakk-bitkiid. Meie omaküla Metsa Tiina ja Linnuse Toome Made, mõlemad Piiri söökla kokkade tütred, aitasid meelde tuletada oma emade tarkused. Tiina mäletab Piiri söökla aegadest tohutult suuri toidukoguseid- terved suured peekonid kuuris paku peal, mida kirvega tükeldati ja pikad järjekorrad sööjatest - alatest kolhoosiesimehest, EÜEst, EÕMist ja lõpetades Kohviveski jt tegelastega "Siin me oleme " filmist! Lõunaks nad kostüüme ei vahetanud! Kõik sõid ja nautisid!
Piiri söökla tilgakujulised hakk-bitkiid
Ega liha ja maitseainete koguseid polegi siinkohal mõtet välja tuua. Küllap teab ka Liiva kohviku vahva kollektiiv, et parimad toidud on tehtud armastusega. See on retsepti põhikomponent. Siiski oli Piiri söökla kotlettidel üks kaval nipp- neisse oli lisatud toorest riivitud kartulit ja… märkimisväärselt suur kogus hakitud sibulat. Vana tõde, et kõik imeline siin ilmas sünnib läbi pisarate. Mis puutub kogustesse ja kotlettide valmistamisse, siis nende kohta rääkis Made toreda loo. Toome Ingrid võttis pihku suure, kokkusegatud taignapalli, mis kaalumisel näitas alati 3 kg ja hakkas sealt käeservaga Põllu Jutale parajaid tükikesi murdma. Kõik alati 60-grammised. Pallikesed lendasid kaalu pealt riivsaia sisse ja siis suutis Põllu Juta, kasutades üksnes pannilabidat, lüüa need lapikuks ja voolida tilgakujuliseks. Niiviisi mahtus rohkem kotlette ümmargusele pannile.
Ja magustoiduks piimakissell, magusa moosisilmaga keskel. Mmmm....