Linnuse
28. aprill - 4. mai
| 2015 | 2024 | 2025 |  | |
| Elanikke | 97 | 106 | 106 | |
| Noorim elanik | 1 a | |||
| Vanim elanik | 90 a | |||
| Pindala (km²) | 6,72 | |||
| Asustustihedus (in/km²) | 15,8 | |||
| Külavanem | Janno Rauk | |||
| OÜ | FIE | MTÜ | ||
| Registreeritud jur. isikuid | 16 | 7 | 1 | |
| Küla ajalugu | ||||
Linnuse külast õige lühidalt
Linnuse on elanike arvult 3. ja pindalalt 7. küla Muhus, suuruselt võrreldav Prangli saarega. Linnuse küla algab juba poolest Väinatammist, mis teeb meie üheks piirinaabriks Põripõllu küla Saaremaal. Kui liigud Kuivastust otse Saaremaale (või vastupidi), siis kõikidest Muhu küladest viibid enim just Linnuse küla maadel: valla territooriumi on läbisõidul 19,2 km, millest Linnuse küla moodustab 5,4 km.
Linnusel on 60 talukohta. 106st sissekirjutanust elab külas aastaringselt umbes 80 inimest, kellest kümme on lapsed. Linnusel resideerub ka sajandi saarlane.
Linnuse küla olulised paigad
 |
| Muhu maalinn 1930. aastatel. Foto: erakogu, Silja Kuusk |
Muhu maalinn – see vana muhulaste kants andis külale nime. 1227. aastal toimus siin eestlaste muistse vabadusvõitluse viimane lahing, millest pajatab Läti Hendriku kroonika: üsna pea möödub nimetatud sündmusest ümmargune 800 aastat. Linnuse valle aitavad alates möödunud suvest hooldada Uuelu talu lambad.
Väinatamm – aastast 1896 ühendab Muhu- ja Saaremaad 3,6 km pikkune tamm, mille ehitusmaterjal veeti osaliselt Muhu maalinna ringvallist. Mullu septembris toimus märgiline sündmus – eemaldati 60 aastat püsinud elektriliin ja vaade väinale sai vabaks. Tammi keskele jäi paika üks elektriposti betoonalus, mille eemaldamist takistas sellel asuv riikliku tähtsusega kõrgusmärk. Tammi Muhupoolsesse otsa jääb monument „Leinav ema", mis on pühendatud II maailmasõjas hukkunutele.
Presidendi allee – 1930. aastatel rajatud puiestee taastatud lõik, kuhu on alates 2008. aastast istutanud puid mitmed Eesti riigipead. Viimati 2024. aastal, mil president Alar Karis täiendas alleed pärnapuuga.
Eemu tuulik – 1970. aastate lõpus rajatud puidust veski tervitab maantee ääres. Hetkel otsib Muhu Muuseum veski territooriumile sobiva lisategevuse pakkujat, et aidata kaasa külastatavuse suurendamisele. Üheks tingimuseks teenusepakkujale on, et veski hoitaks inimestele avatuna. Mullu novembris paigaldati Eemu parklasse Muhu saare esimene soojade jookide automaat.
Muhu Keskkool – 1946. aastal avati Linnuse Mihkli-Jaagu peremehe Vassili Randmetsa eestvedamisel Piiri 7-klassilise kooli juurde 8.klass, kuhu võeti vastu 40 õpilast. Kool sai Muhu Keskkooli nime. Varemalt on Linnusel tegutsenud ka õigeusu külakool ehk abikool (Tõnu talus) ja lasteaed (Jaani talus).
Vassili Randmetsa, väga mitmekülgset ja kõrgelt haritud meest, võib pidada Muhu esimeseks krimikirjanikuks. Tema sulest on teos „Mõrv Metsamõisas" (1937).
Kiigeplatsid – 1940. lõpul ja 1950. alguses oli Linnuse küla Kaasiku talu lähedal võrkpalliplats ja kiik, kus külarahvas koos käis. Viiekümnendate lõpupoole tekitati kiige- ja palliplats Metsaniidi põhjapoolsesse serva ja paika hakati kutsuma „Metsataguseks". Ümbruskonna külade noored käisid sinna kokku, kuniks käivitus Piiri baar ja kiigeplats jäi unarusse. Eelmise aasta suvest on külal taas avalik kiigeplats Tillunire supluskoha ääres.
Tillunire – Väinatammi ääres asuv supluskoht koos liivaranna ja puhkealaga. Tammist läbipääs ehk kraav Liivi lahest Väinamerre kaevati 1940. aastate lõpus Aleksander Pitka kinnitusel ja Rafael Pallase eestvedamisel. 2017. aasta märtsis puhastas MTÜ Väikese Väina Selts Tillunire setetest ning vesi pääses taas voolama. 2023. ja 2024. aasta kaasava eelarve rahastuse toel rajatud Tillunire puhkeala on kasutuses aastaringselt. Suvitajad, kalastajad, linnuvaatlejad, talisuplejad – kõik on oodatud.
Linnuse vana külatänav – kiviaedade vahel looklev kaunis külatee, mida vanasti kutsuti Põllutänavaks ja praegu hellitavalt Romantikateeks. Võsastunud seisus 1,1 km pikkune külatänav puhastati talgutöö korras nelja aastaga ning on nüüdseks läbitav nii jalgsi kui ka rattaga. Linnuse vana külatänavat läbib tänavu 1. mail esmakordselt toimuv rattaralli Muhu Sõõr. Külatänav peidab endas müstilist paika nimega Taani kurgu aed, kuhu on legendi järgi maetud Taani kuningas ja tema vastu võidelnud Rootsi ülik. Kunagi seisnud seal kaks paekivist raiutud risti. Alal asub väike allikakoht.
Punaski kivi – iidne kultusekivi, mis asub Koguva kurvi Linnuse küla poolse metsatuka taga. Legendi järgi olevat punase raudkivi toonud vanakuri oma habemekarva sees.
 |
| 1950ndate lõpul etendunud ja mitmeid tunnustusi saanud "Muhu pulm", milles lõi kaasa palju Linnuse küla inimesi. Foto: erakogu, Silja Kuusk |
Kokkuvõtvalt saab nentida, et Linnusel on palju tegusaid inimesi ja põnevaid paiku. Tule kohale ja saa rohkem teada 4. mail kell 10:30 algaval Linnuse küla matkapäeval. Kogunemine Piiri kortermaja ees. Matka eelduslik kestus 4 tundi. Matkajuhid Janno Rauk ja Jaan Kesküla.
Uuelult pärit Silja Kuusk avaldas 2022. aastal Linnuse külast põhjaliku raamatu "Üle ajasilla Muhu Linnuse külla".
Jäägu lõpetuseks kõlama Silja luuletus!
Kodusaar
Kallis mulle mu sünnisaar Muhu
kesk väinade sinava vee,
kuigi läinud sealt mujale, kuhu
on viinud mind saatuse tee.
Hommik kastemärg ootamas juba,
kui algas mu mängude päev,
ainult emalt siis küsima luba,
ma pidin, kui kaugele läen.
Mulle armsaks said kadakad, kivid,
vanad kaevikud karjamaa peal,
Väina tamm ja ta postide rivid,
mis nii valgeina helkisid seal.
Taevas sinavas pilvede rünkad,
mu lapsemeel maalimas neid,
nägin mägesid, linnu ja künkaid,
veevälju ning looklevaid teid.
Kevadõhtuti saatis mind sängi
nii vaimustav konnade koor,
väinavee kohal varjuna mängis
õrn udude kahvatu loor.
Ehavalguses joonistus välja,
vana linnuse mustendav vall,
mis kunagi võitluses valjus
langes võõraste vägede all.
Ammu rohtunud endised rajad,
kuid Muhu kesk sinava vee
ikka alati Sind mina vajan,
ei katke see mälestuskee.
Linnuse küla retsept: MOORIT LIHA SOJA TUHLIGA
Linnuse külas on rahvast palju, suurem jagu tööinimesed: ehk et toit peab tugev olema.
Teada on, Pärna Iisa ja Aru Salme tegid väga head moorit liha. Selleks on vaja kenad sealiha, abatükki või kaelatükki, kui kamaraga, siis veel parem.
Lõika liha 5–6 cm suurusteks tükkideks, pruunista poti põhjas, lisa porgandirattad ja sibul. Kui kõik on kuuma saanud, puista terapipart, loorberi, soola ja vesi peale. Hauta, kuni liha on mõnusalt pehme.
Sinna kõrvale tuhlist, aga just neid, mis eelmine õhtu järgi jäid. Lase panni pealt üle, natuke pruuniks. Rohelist sibulat ja tilli peale.
Väga hea!
Kuna Linnuse rahvas on enamasti toimetamas, peavad lapsed ise õigeks saama. Kui kõht on tühi, tee omale levapodi! Selleks võta hapupiima (tänapäeval petti või keefiri), pane sinna näiteks Muhu leiva tükid sisse, suhkrut maitse järgi ja sega kokku.
Söö kenasti ja ära matsuta!