COVID-19 info (kriis.ee)

 

Valitsus leppis kokku uutes COVID-19 kriisi lahendamise meetmetes (19.10.2021)

 

COVID-19 AG kontrollitud kiirtestide kasutamine

 

Kolm lihtsat võimalust, kuidas saada vaktsineerima

Valitsus otsustas täna, et  alates 9. augustist siseruumides toimuvatel üritustel ja tegevustes lubatud kuni 50 ning õues kuni 100 osalejat. See puudutab näiteks restorane, kinosid, spordiklubisid. Piirarvudest rohkem osalejaid võib üritustel ja tegevustes olla edaspidi vaid siis, kui on tagatud külastajate nakkusohutus ja selle kontroll. See tähendab, et üritustel ja tegevustes saavad osaleda üksnes COVID-19 vaktsineerimiskuuri läbinud, COVID-19 haiguse läbi põdenud või negatiivse testitulemusega inimesed.

Kõige lihtsam viis on end vaktsineerida. Kordame üle, kuidas seda kõige lihtsamini teha.

  • Helista telefonil 1247 – riigi infotelefonil saab endale vaktsineerimiseks aja broneerida ja samuti saab sealt infot ilma eelregistreerimiseta toimuvate kiirvaktsineerimiste kohta. Infotelefoni konsultantidelt saab ka vastuseid lihtsamatele küsimustele vaktsineerimise kohta.
  • Broneeri aeg digiregistratuuris www.digilugu.ee – logi sisse ID-kaardiga, mobiil-ID-ga või SMART-ID-ga, vali maakond. Sulle kuvatakse esimesed saadaolevad ajad. Kui soovid vaktsineerida konkreetsel kuupäeval, pead valima ka kuupäeva. Alla 18-aastastele saab digiregistratuuris aja broneerida lapsevanem või ametlik hooldaja.
  • Mine lihtsalt kohale – info ilma eelregistreerimiseta toimuvate vaktsineerimiste kohta on koondatud veebilehele https://vaktsineeri.ee/covid-19/lahen-vaktsineerima/. Pead siiski arvestama, et võib olla järjekord ja võib-olla tuleb oodata päris kaua. Infot kiirvaktsineerimiste kohta annab ka infotelefon 1247.

 

COVID-19 vaktsineerimine on kõigile Eesti elanikele, sh ravikindlustuseta inimestele ja Eestis elavatele, töötavatele ja õppivatele välisriigi kodanikele tasuta.

 

Mida silmas pidada enne vaktsineerimist:

  • Võta kaasa isikut tõendav dokument.
  • Mine vaktsineerima kindlasti õigeaegselt. Anna esimesel võimalusel teada, kui sa ei saa kokkulepitud ajal vaktsineerima minna, nii aitad vältida dooside kadu ja leida kiiresti enda asemele järgmise vaktsiinisoovija.
  • Vaktsineerimise info kantakse digilukku. Soovi korral võta kaasa kollane immuniseerimispass.

 

Mida silmas pidada pärast vaktsineerimist:

 

  • Pärast vaktsineerimist tuleb jääda 15 minutiks tervishoiutöötaja jälgimisele.
  • Vaktsineerimise järgselt võib esineda kõrvaltoimeid, mis mööduvad, ent võivad olla häirivad. Kui sul tekib palavik, tasakaaluhäire või mõned muud nähud, siis  puhka ja hoidu järskudest liigutustest. Nähud mööduvad üldjuhul paari päevaga. Ka pärast palaviku möödumist peaks organismile andma mõne päeva aega taastumiseks enne sportima asumist.
  • Kui vaktsineerimise järgsed kõrvaltoimed on tavatult häirivad, kestavad kauem kui 2–3  päeva, siis võta ühendust perearstiga või helista numbrile 1220.
  • Teine vaktsiinidoos tehakse üldjuhul samas kohas, kus esimene doos. Küsi täpsemat infot esimest doosi saades ning mine teise doosi jaoks antud ajal ja antud kohta kindlasti kohale.

 

Milliseid vaktsiine Eestis kasutatakse?

Kõik Eestis kasutusel olevad vaktsiinid on ohutud, efektiivsed ja kvaliteetsed ning kaitsevad ka uute ja agressiivsemate COVID-19 viirusetüve puhul raske haigestumise vastu. Täiskaitse saavutamiseks on väga oluline läbi teha kogu vaktsineerimiskuur ja mitte loobuda teisest kaitsesüstist.

Moderna (uue nimega Spikevax) vakstiini puhul tuleb teha kaks kaitsesüsti neljanädalase vahega.

Pfizer-BioNTech Comirnaty puhul tuleb teha kaks kaitsesüsti kuuenädalase vahega.

Jansseni puhul tuleb teha üks kaitseüst.

Vaxzevria (Astra Zeneca) puhul tuleb teha kaks kaitsesüsti 12-nädalase vahega.

 

Vaktsineerimine, kui oled põdenud COVID-19

  • Kui oled COVID-19 haiguse läbi põdenud, tule vaktsineerima, kui tervenemisest on möödunud ligikaudu 6 kuud. Sulle tehakse üks vaktsiinidoos ja seejärel on vaktsineerimiskuur lõpetatud. Ka siis, kui COVID-19 haiguse läbipõdemisest on möödunud rohkem kui 6 kuud, on pikaajalise kaitse tagamiseks soovituslik vaktsineerida vaid ühe doosiga. Läbipõdenutele ei ole teise doosi tegemine vajalik, samuti võib sel juhul esineda rohkem kõrvaltoimeid.
  • Kui haigestud kahe nädala jooksul pärast esimese vaktsiinidoosi saamist COVID-19 haigusesse, loetakse sind läbipõdenuks ning vaktsineerida tuleb ühe doosiga ja soovitavalt 6. kuul pärast tervenemist.
  • Kui haigestud COVID-19 haigusesse rohkem kui kaks nädalat pärast esimest vaktsiinidoosi, kuid enne teise doosi saamist, siis ei ole vaja teist doosi manustada ning vaktsineerimiskuuri võib lugeda lõpetatuks.

 

Kuidas kaitsta ennast koroonaviiruse uue laine eest

 

Jooksev info

Eesti Perearstide Selts on valmis teinud COVID-19 koduse ravi juhendi.

Mis on vaktsiin ja kuidas see töötab

Mida tuleb silmas pidada vaktsineerima minnes

WHO maskivideo

  • Maski kandmine aitab pidurdada nakatumist ning päästa elusid. Nakkuse leviku vältimiseks ja pidurdamiseks on oluline teha kõike: püsida haigena kodus, pesta sageli käsi, hoida distantsi, järgida hingamisteede hügieeni, vältida rahvarohkeid, kinniseid ning lähikontakti nõudvaid kohti #kannamaski
  • Viirusest saame võitu ainult üheskoos! Väldi võimalusel avalikke siseruume! Aga kui pead neis viibima, siis kanna maski! Tee seda poes ja kaubanduskeskuses,  ilu- või juuksurisalongis, muuseumis, ühistranspordis. Kandes maski kohtades, kus liigub palju inimesi, vähendad võimalust, et köhides, aevastades või valjult rääkides jõuab piisknakkus teiste inimesteni.  #kannamaski
  • Lisaks maski kandmisele tee ka kõike muud, mis pidurdab viiruse levikut: hoia distantsi, pese käsi, õhuta tube, väldi rahvarohkeid  lähikontakti nõudvaid tegevusi või kohti. Järgi maski kandmise põhitõdesid:
  •         Enne maski kätte võtmist tuleb käed hoolikalt puhastada ning vältida hilisemat maski katsumist.
  •         Mask peab olema korralikult näo ees (nina kaetud ja servad maksimaalselt kinni).
  •         Vaheta maski, kui see saab niiskeks või mustaks.
  •         Maski äravõtmisel viska ühekordne mask kohe suletavasse prügikasti.
  •         Korduvkasutatav riidest mask pane suletavasse kilekotti ning pese seda seebi ja sooja veega vähemalt kord päevas.
  •         Riiulile seisma jäetud kasutatud mask võib levitada viirust ning olla ohtlik ruumis viibijatele. #kannamaski
  • Maski kandmine aitab pidurdada nakatumist ning päästa elusid. Peseme käsi ja väldime silmade, nina  ja suu katsumist. Hoiame distantsi ja õhutame tube. Ühekoos saame viirusest võitu!  #kannamaski

 

Kuidas saan hoida ennast ja teisi viiruste hooajal?

  • Pese käsi regulaarselt ja hoolikalt sooja vee ning seebiga. See on parim lahendus. Kui neid pole võtta, aitab ka desinfitseerimisvahend.
  • Köhi ja aevasta varrukasse. Käe suu ette panemisest ei ole kasu, sest peopessa sattunud pisikud kanduvad sealt kergesti edasi.
  • Ära puuduta nägu, silmi või suud pesemata kätega. Nii väldid viiruse kandumist kätelt limaskestadele.
  • Kasutatud taskurätt on tõeline pisikupesa. Eelista pabertaskurätte ja viska need peale kasutamist kohe prügikasti.
  • Kui oled tõbine või suisa haige, jää koju. Viiruste edasikandmine tööl, koolis, poes, bussis või rahvaüritustel toob kaasa järgmised nakatumisjuhtumid.
  • Haigestumise kahtluse korral helista oma perearstile või perearsti nõuandeliinile 1220, kes annavad nõu, kuidas edasi toimida. Erakorralise meditsiini osakonda ei ole mõtet järjekorda ootama minna – sealt ei saa viirushaiguste diagnoosi.
  • Koroonaviirusega seotud küsimustele saad vastuse Häirekeskuse infotelefonilt 1247, mis pakub ka psühholoogilist esmaabi.

 

LAE ALLA HOIA ÄPP

HOIA mobiilirakenduse abil saad kiiresti teada võimalikust lähikontaktist COVID-19 nakatunuga, võimaldades sul astuda samme enda ja teiste tervise kaitseks. Kui viibid avalikus ruumis, bussis, poes või kuskil mujal ning oled eneselegi teadmata lähikontaktis viirusekandjaga, kes seda ka ise veel ei tea, siis ainult HOIA äpp saab sind tagantjärele teavitada. Sest ka viirusekandja ei tea, kellega ta bussis kõrvuti seisis või poes kõrvuti puuvilju valis. 

KUIDAS HOIA TÖÖTAB ?

  1. Sinu telefon, kus on HOIA äpp, registreerib läheduses asuvate teiste HOIA äpi kasutajate bluetoothi signaali ning vahetab sellega anonüümseid koode.
  2. Kui signaal on lähemal kui 2 meetrit ja selle kestvus vähemalt 15 minutit, salvestub telefoni lähikontakti anonüümne kood.
  3. Kui inimene annab positiivse proovi ja kinnitab selle HOIA äpis, siis kasutaja telefon võrdleb, kas haigestunu anonüümne kood ühtib mõne teise anonüümse koodiga, kellega ta on olnud lähikontaktis.
  4. Kui jah, siis lähikontaktne saab vastava teavituse koos tegevusjuhistega.

PS. Anonüümse koodi põhjal ei ole võimalik kedagi tuvastada ning kasutaja ei saa teada, kes oli see nakatunu, kellega ta kokku puutus. Laadi äpp alla Google Playst või App Storest ja jaga seda postitust, sest mida rohkem inimesi seda rakendust kasutab, seda efektiivsem see on! Loe lähemalt HOIA äpi kohta https://hoia.me