26.06.23
Olemasolevate hoonete ehitisregistrisse kandmine
1. Mis tuleb ehitisregistrisse kanda? Kui suured hooned (alla ja üle 20 m²), kas ka kaev jms? Kes on otsustamisel esimene/põhiline abimees?
Ehitisregistrisse tuleb kanda hooned suuresega alates 20 m². Soovi korral ei ole keelatud registrisse kanda ka väiksemaid hooneid, aga kohustust ei ole. Olemasolev alla 20 m² hoone tuleks ehitusregistrisse kanda juhul, kui on kavatsus tulevikus hoonet laiendada. Kui aga on kavas lagunenud hoone (ka üle 20 m²) lammutada, siis ei ole mõistlik seda registrisse kandma asuda, kuna tekib nõue hoone lammutamiseks luba taotleda. Registrisse tuleb kanda ka olemasolevad rajatised - puur- ja salvkaev, reoveemahuti, omapuhasti. Ehitiste registrisse kandmise küsimustes võib alati pöörduda valla ehitusspetsialisti poole (Ludvik Mõtlep) telefonil +372 453 0682 või e-posti teel ehitus@muhu.ee.
2. Kui palju selleks raha võib kuluda?
Selleks, et kanda olemasolevaid hooneid ehitisregistrisse on minimaalselt vaja esitada andmete esitamise teatis ja asendiplaan hoonete paiknemise kohta. Asendiplaaniks sobib ka Maa-ameti lehelt tehtud väljavõte, millel on näidatud mis hoonetega tegu on. Nimetatud dokumentide kohta riigilõivu tasuda ei tule. EELTOODU KEHTIB HOONETE KOHTA, MILLE EHITAMISE AASTA ON 1995 JA VARASEM.
Seega hoonete mõõdistamisprojekti, samuti küttekollete auditi ja elektriaudit esitamine lisadokumentidena ei ole tingimata vajalik. Küll aga on need dokumendid kindlasti vajalikud uuemate hoonete juures. Kindlasti tuleb lähtuda hetkel kehtivast ehitusseadustikust peale 2003. aastat ehitatud hoonete puhul.
3. Mis protseduurid tuleb (kõigepealt) läbida ja kus? Kui palju aega tuleb varuda?
Nagu eelpool mainitud on minimaalselt vajalik (digitaalselt) allkirjastatud andmete esitamise teatis. Vormikohased teatised on leitavad aadressil www.ehr.ee lehekülje allosas oleval lingil "Taotluste ja teatiste vormid" (andmete esitamise teatis; andmete esitamise teatise lisa 1- eluruumide andmed. Mitteeluruumide puhul ei ole vaja täita lisa 2 – mitteeluruumi andmed. Teatised tuleb ka korrektselt täita - hoone tehnilised andmed, ehitusaasta jne). Olemasoleva hoone puhul ei ole hoone koordinaate ilmtingimata vaja lisada. Seega sõltub hoonete registrisse kandmiseks kuluv aeg eelkõige sellest, kui pikalt kulub aega hoonete kohta põhiliste andmete kogumiseks.
4. Mis saab siis, kui ei jõua 1.1.2020 hooneid registreerida?
Hoonete registrisse kandmist jätkatakse ka peale 1. jaanuari 2020. Eesmärk on eelkõige ehitisregister korrastada, trahvima kedagi esialgu kindlasti ei hakata.
5. Mis üldse on hoonete registreerimise eesmärk? (Kas on oodata kinnisvaramaksu vms, millega riik n.ö karistab kohaomanikke?)
Eesmärk on korrastada ehitiste andmeid kokku koondav register. Sarnaselt ei tekita meile näiteks küsimusi auto registreerimise eesmärk. Riigi eesmärk ei ole karistada oma kodanikke, vaid tagada neile koos elamiseks parimad lahendused. Juhul kui me oleme ühiskonnana kokkuleppinud teatud reeglid, siis peame neist ka kinni pidama.
Kinnisvaramaksu või muu samalaadse maksu kehtestamise plaanide kohta puuduvad Muhu vallavalitsusel andmed.
6. Mis saab neist, kellel pole lähedasi, kes asja lõpuni ajaksid? Mis saab tühjaks jäänud hoonetest, millel pole pärijaid?
Eakamad inimesed, kes ise enam ei jaksa või ei oska, saavad eeldatavalt asjaajamisel tuge l oma nooremate lähedaste poolt. Kui lähedasi ei ole, võiks siinkohal abikäe asjaajamisel ulatada näiteks külavanem. Kindlasti saavad inimesed abi ka vallaametnikelt. Vald tegeleb omalt poolt ka hoonetega, mis on tühjaks jäänud ja millel puuduvad pärijad.
7. Praegu on kõige mõõdupuuks raha (siingi juba 2. küsimus). Kas see tunne vastab
tegelikkusele, et bürokraatia kipub teenima kõigepealt "müügimeeste" eesmärke?
Ei maksa ja tegelikult ei tohi suhtuda meie oma riiki, kui millessegi kahtlasesse asja. Me ei tohi ära unustada, et riik see olemegi meie ise, meie kohustused, meie vastutused ja mitte ainult meie eneste ees, vaid ka meie laste ja seeläbi ka kõigi järgnevate põlvkondade ees.
Muhu Vallavalitsus on seisukohal, et hoonete sissekandmine ehitisregistrisse peab olema inimeste jaoks võimalikult vähe bürokraatlik ja ressurssenõudev. Samas on oma vara eest hoolitsemine omaniku esmane kohustus ja see vähene, mida antud momendil riik läbi KOV-i (kohaliku omavalitsuse) nõuab, ongi ehitiste registri korrastamine.
(artikkel täies mahus leitav ajalehe Muhulane 2019. aasta septembrinumbrist)
Toomas Oll