Oina
23. - 29. juuni
| 2015 | 2024 | 2025 |  | |
| Elanikke | 4 | 11 | 11 | |
| Noorim elanik | 3 a | |||
| Vanim elanik | 71 a | |||
| Pindala (km²) | 1,79 | |||
| Asustustihedus (in/km²) | 6,1 | |||
| Külavanem | Kadri Kask | |||
| OÜ | FIE | MTÜ | ||
| Registreeritud jur. isikuid | 7 | 0 | 1 | |
| Küla ajalugu | ||||
17.sajandi keskpaigas tuli Oina metsade vahele mees nimega Jürg, kes rajas siia oma kodu. Sellest ajast on esimesed kirjalikud teated Oina külast. Küla ei paisunud kunagi väga suureks, üle kümne talukoha ei ole meil siin olnud. Küla südames olid kõrvuti põlistalud, nimed nagu Muhus ikka peremeeste järgi: Matsi, Jaani, Jüri, Andruse, Peedu. Küla servadesse mõõdeti maad ja ehitati majad järeltulijatele. Talud olid küllaltki suured, Jüril näiteks üle 40 hektari, igal talul olid oma põllu-, heina-, karja- ja metsamaa, kivimurrud, linaleoaugud, heinaküünid ja kartulikeldrid metsas. On teada vähemalt kahe tuuliku asukohad, on olemas sepikoda. Oina küla on merest linnulennult küll 1,5 kilomeetri kaugusel, ometigi käisid mehed Rässa küla alt ja Võilaiult igapäevaselt merel, kust tuli ka põhisissetulek. Maaharimine oli naiste töö. Kuna Oina on Kuivastule küllalt lähedal, siis teeniti talvel lisaraha hobustega üle jää inimesi ja kaupu vedades. Muhu Uisu viimane kapten oli Oina Jürilt.
Ei ole teada, et ka keerulistel aegadel oleks talud päris tühjaks jäänud, järjepidevus on olemas ja juured sügaval. Pärast viimast suurt sõda hakkas küla väiksemaks jääma, inimesed lahkusid, majad lagunesid. Kui küla viimane elanik, Jüri Salme 2000. aastate alguses hooldekodusse läks, jäi küla mitmeks aastaks ilma püsielaniketa. Praegu on Oina külas viis suitsu: Andruse, Jüri ja Tänavasuu vanad talukompleksid ning Kästiki ja Uieõue uued majad, neist kolmes elatakse aastaringselt. Elu hakkab külla tasapisi tagasi tulema. Oina külast käivad üle pika aja lapsed koolis ja lasteaias, peetakse kanu ja lambaid, taastatakse kunagisi puisniite. Oleme Oina metsade vahel üsna omaette, teame oma juuri ja talude lugusid, saame kord aastas jaanipäeval omavahel kokku. Ja hoiame kokku, nii nagu siin juba sajandeid on olnud. Miks on küla nimi just Oina, ei ole kahjuks teada.
Retsept
Suvel söödi igapäevaselt koos kartulitega keedetud kuivatatud kala. Külaliste puhul tegi Oina Jüri Salme, õige nimega Salomonia Kask, kuivatatud räimedele peale koorekastme. See on kõige erilisem söök, mida mina oma lapsepõlvest mäletan.
- Keeda kartulite peal või niisama paar peotäit kuivatatud räimi
- Kalla vesi ära, nõruta kalad ja pane pannile
- Prae kalad võiga läbi ja lisa rõõsk koor
- Kuumuta, maitsesta vajadusel soola ja musta pipraga
- Söö koos keedukartulitega
Repliik
Paljud (põlis)muhulased ei ole kunagi Oina külas käinud, Külasema külaselts korraldas ühel aastal Oina külla lausa ekskursiooni. Meie küla vahelt läheb läbi valla tee, tulge julgesti Lõuna-Muhusse ja vaadake, kuidas me elame!
Külavanem Oina Jüri Kadri