Lehtmetsa
31. märts - 6. aprill
| 2015 | 2024 | 2025 |  | |
| Elanikke | 37 | 34 | 34 | |
| Noorim elanik | 17 a | |||
| Vanim elanik | 76 a | |||
| Pindala (km²) | 2,21 | |||
| Asustustihedus (in/km²) | 16 | |||
| Külavanem | Tarvi Valdmets | |||
| OÜ | FIE | MTÜ | ||
| Registreeritud jur. isikuid | 2 | 1 | 1 | |
| Küla ajalugu | ||||
Siin on tavapärase Muhu küla tunnused: Meil on igaüks kuulus, olga siis omaette, Muhu saarel või vabariikis. Meil on Muhu mõttes tavalised ja siiski ainuomased kiviaedadega ääristatud sajandeid vanad külatänavad, mis ühendavad põlistaluasemeid, mõni uuendatud või loodusega sulandunud.
Läbi Karjaaru on teadjal võimalik minna mööda aegade jooksul kujunenud teerada igas vajalikus suunas. Meil on omad tähtsad kohad.
Eriliseks tuleb pidada, et teadaolevalt on küla asunud ajahämarusest alates ikka ümber suure põllu. Enne traktorite ilmumist oli põld, mis u. 500m läbimõõduga, jagatud kiviaedadega sektoriteks. Sellest sai iga talu endale kasutamiseks lõigu või paar. Huvitav, et vahel asusid haritavad maatükid risti üle põllu talust, kus elati. Põllul oli u. sajand tagasi kaks tuulikut.
Selline ringküla on sajandite jooksul loonud võimaluse elada ühiseid väärtusi luues sobiva eraldatusega. Igaüks saab olla isemoodi ja samas ühe mõistetava asja suhtes hooliv – põld on õpetanud. Ühiseid talguid majapidamiste juures tehti veel kuuekümnendatel. Praegusel ajal teeme küla heakorratalguid kevadeti.
Nüüdseks on Lehtmetsa väheviljakast põllust saanud väärisniit. Selle väärtus seisneb rikkalikus poollooduslikus pärandkoosluses, mis kevadeti kolletab nurmenukkudest ja suvel on mitmevärviliselt lõhnav lugematutest niidutaimedest.
Siinne elutunnetus pärandub põliste külaelanike kaudu täienedes edasi. Õnneks on kellelt õppida. Meil on Nossa Külli ja Lõpevana.
Lehtmetsa on nimetatud koduväide külaks. Püsivamad kohapidajad on naised ja nänned. Mehed on tulnud ja läinud. Mõni on jäänud.
Nagu öeldud, naised on meil kanged! Paljud on majaomanikud. Koroonaaegas tegi tuntud Lehtmetsa küla naine siia külatee äärde 400m kiviaeda. Armastuses ollakse valjud, nii nagu tarvis.
Külas on 19 talukohta. Elamu on neist 18`el.
Uued elanikud on küla looga kaasas ja moodustavad sellest osa.
Mõõdukalt väike küla jaguneb ometi kolmeks osaks; Keskeltküla, kus vanasti oli kaev ja majad tihedamalt koos – Jaagu, Käspri, Meedla, Raja ja Aadu. Seal olli ka elevust rohkem.
Purivitski, mis koosneb Veski, Kummi, Ristikivi ja Nossa taludest, Täpsuse huvides tuleb märkida, et Kummi Vladimir ja Meeta (andku hingamist) magasid kuulu järgi erinevates külades, kuna Lõetsa küla piir läinud elumajas kahe voodi vahelt läbi. Ning Kassisaba, milles asuvad Lõpe, Saadu, Peekspuu ja Kääru – võibolla ka Kohtuelu. Vanasti olli Kassisabas elutegevust rohkem, sest 19`saj. tegutses siin Lõpe kõrts, ja Lõpe allikate juures oli veel vähemasti üks käsitööliste elamu. Kõrts oli talvel tähtis koht, kuhu taliteed mööda mandrilt tulijad üle Kesse viimaks Muhuse varju jõudsid. Vundament on tänaseni Lõpe talu taga näha.
Kassisabas oli elevust, kui Kivisoo Mart tõi Peekspuule taluostja Lassi Jüri. Ostiski baleriin talu ära ja külas hakkas 1980`il levima linlik komme tähistada sünnipäevi.
On teada, et külas oli varem kaks spordiplatsi. Üks Nossa maadel ja teine Lõpe ja Saadu vahel. Nossa maadel tõmmatud mõrra linast võrk postide vahele ja mängitud võrkpalli, hüpatud kõrgust ja kaugust. Võistlemine oli õhtu saabudes läinud teinekord kiviaia peal romantiliseks kuu vaatamiseks.
Kassisabas olnud spordiplatsi tarvitati samuti võrkpalli mängimiseks.
Praegusel ajal on Lehtmestas Nossa maadel võimalik heinaajal näha korralikes kärbistes heina, lambad on rohumaal, nagu vanasti, Tänavsuult kuuleb kukelaulu ja külateel võib kohata Kivisoo hobuseid, kes asja pärast vankri või kaariku ette rakendatud. Samuti Jausi mesilased, kes meie elu magusamaks ja värvilisemaks teevad!
On hetki, mil olevik seob kokku aastasajad.
Lehtmetsa küla lugu ja siinsete inimeste põline suhe kohaga – selle tähendusega, on midagi, mida ehitatakse sajanditega – nagu kohalik keel ja meie ainuomane olemise viis. Seepärast on Lehtmetsa paljude Muhu külade seas üks vääriselupaik nii looduslikult, kui kultuuriliselt! Oleme tänulikud!
Lehtmetsast pakume kehakinnituseks - odrakruubid sealihaga.
Valmistatakse:
- Odrakruubid õhtul likku ja hommikul keema.
- Soolane, pekine liha praetakse ja pannakse kuubikutena koos kruupidega keema.
- Lisakase palju sibulat.
- Süüakse koduse hapupiimaga või tehakse makiks. "Põrguhea!"
Tekst:
Kristjan Sisa
Aru peetud Nossa Külli, Lõpevana ja Kivisoo Martiniga.
Luubi Mari ka!