Leeskopa
24. - 30. märts
| 2015 | 2024 | 2025 |  | |
| Elanikke | 19 | 21 | 19 | |
| Noorim elanik | 35 a | |||
| Vanim elanik | 94 a | |||
| Pindala (km²) | 0,47 | |||
| Asustustihedus (in/km²) | 44,4 | |||
| Külavanem | Rein Saksakulm | |||
| OÜ | FIE | MTÜ | ||
| Registreeritud jur. isikuid | 4 | 1 | 0 | |
| Küla ajalugu | ||||
Talurahva vabastamine pärisorjusest ja neile hiljem ka liikumisvabaduse andmine, tõi kaasa olukorra, kus mõisnikel polnud enam piisavalt tööjõudu mõisapõldude harimiseks. Saare maakonnas, kus iseenesest oli rohkem nn lahtist rahvast kui mandril, oli juba 19. sajandi algusest hakatud tööd ja leiba mujalt otsima ja see tekitas mõisades veelgi suurema tööjõupuuduse. Seetõttu loobusid mõisnikud rendimõisade pidamisest ja lepingute uuendamisest. Selleks, et talupoegi paigal hoida, hakati mõisamaadele väikekohti rajama Seaduslik alus selleks tekkis 1841. aasta ukaasiga, mis seda lubas. Järgnevate aastakümnete jooksul lisandus veel seadusandlikke akte. Üks nendest nägi ette, et väikekohal peab maad olema vähemalt 1 tiinu, mille eest tuli renti maksta. 1866. aasta reguleerimisinstruktsioon sätestas ka selle kurikuulsa korra, et kui maatahtjaid oli rohkem kui maad, tuli eelistada veneusulisi. Üks selliseid mõisaid, mille rendileping 1874. aastal lõppes oli Nurme mõis, mille maadele rajati Ridasi ja Leeskopa külad. Kui Ridasi küla nimi on võrdlemisi kindlalt tekkinud kohtade asetusest külatänava ääres, siis Leeskopa sai oma nime põllu järgi, millele see rajati.
Leeskopa majapidamiste hulgas paistab silma Kopli, kust on pärit kunstiandelised Keskülad. Vend Madis (Maksim) oli Tartus edukas tisler ja isegi töökoja omanik, aga pärast Linnuse Aadult pärit isa surma tuli koju tagasi. Rinsi kirikus võib näha tema maali Kristus Ketsemani aias, mille ta maalis oma naise, 1931. aastal surnud Lidia mälestuseks. Madis maalis fotode järgi ka portreesid. Madis oli oma maalimisoskust kuulu järgi ka hoopis jumalavallatumaks otstarbeks kasutanud. Tema tisleritööd olid väga peened ja oma töökoja katusele pani ta tuuleveski.
Madise õdesid Ekaterinat ja Mariat võib pidada Muhu lilltikandi maaletoojateks. Nad õppisid seda Lihula meistri Marie Mustkivi juures ja arendasid välja väga erilise stiili, mida võib näha eriti sukkadele roositud mustrite puhul. Kopli tüdrikute juures käis kirju toomas ja nõu saamas muhu roosijate järgmine põlvkond.
Praegu on Leeskopa kultuurikandjaks Kästiki Anne Kann, kes viimased aastakümned oma tööga koorimuusika ja laulukultuuri edendamisel ka väljaspool Saare maakonda ja Eestit on silma paistnud. Aare Kannu võib aga nimetada infotehnoloogia pioneeriks Muhus, tänu kellele Muhu koolilapsed ja ka õpetajad oma esimesed arvutialased teadmised ja oskused said.