Külasema
3. - 9. märts
| 2015 | 2024 | 2025 |  | |
| Elanikke | 31 | 39 | 41 | |
| Noorim elanik | 1 a | |||
| Vanim elanik | 87 a | |||
| Pindala (km²) | 2,9 | |||
| Asustustihedus (in/km²) | 13,4 | |||
| Külavanem | Malle Mätas | |||
| Külaselts | Külasema küla seltsing | |||
| OÜ | FIE | MTÜ | ||
| Registreeritud jur. isikuid | 6 | 3 | 1 | |
| Küla ajalugu | ||||
1569 esimene kirjalik märge Maasi vakuraamatus. 445 aastat hiljem, 2014 avasime küla suudmes mälestuskivi kõigi Külasemas elanute meenutuseks.
 |
| Külasema mälestuskivi avamine |
Külasema vanim osa on sumbküla ja ümber selle hajaküla tüüpi asusutus.
Külasema koosseisu kuulub praegu 27 talu.
Silla, Mardi, Kingissepa, Ennu-Pärdi, Koosi, Ennu-Poali, Leemeti, Jaagu, Kohi, Marjavälja, Ado-Jaeni, Koidu, Sepahansu, Kopli-Andruse, Suurevärava, Kadaga, Maripuu, Välja, Simmu-Saadu, Maie, Kasesalu, Mäe-Tooma, Mäe-Pärdi, Selja, Lauri, Männi ja Intsu.
Tagasivaates on 6 talu (Koplimäe, Kearu, Tiheriku, Tuhli-aa, Värava ja Sepa) tänaseks kadunud ja 3 neist (Tõnise, Saadu ja Peetrikivi) uue aja algul ametniku suva järgi märgitud Põitse koosseisu.
Külakool tegutses Kingissepal 1897-1919.
Tänavad – Kõrve tänav, Ranna tänav, Risti tänav ja Mäe tänavate suu.
 |
| Külasema Silla ja Koosi veskid, 1964 |
9 veskit – Silla, Kingissepa, Pärdi, Ennu, Mäepärdi (ainsana veel püsti) Koosi, Kohi ja Jaagu. Mäe-Tooma veski asus Liival.
Põllud – Leespõld, Apiste põld, Paka põllud, Lahe põllud, Umbaed, Vesipõllud, Mäepõllud, Metsatagused, Torupilli põld, Linaleotus auk e Vaheaugu kare; küla ühine Kapsaaed (Kohi praegune õunaaed)
Kivid - Kärniki kivi, Neitsiammas, Tallengi(raunad), Lõhekivi, Täkukivi, Ooga riidad (e väga kivine maa)
Külas oli 2 piimapukki.
Ehitised – pritsikuur (tänaseks lammutatud), lambalaut (enne kolhoosi oli sigala), kartulihoidla
Kui küla tabas verise kõhutõve epideemia, koondati haiged Marjavälja lauta, et haiged ülejäänud pereliikmeid ei nakataks
Külas oli 6 seppa (sepikoda) – kes tegi põllutööriistu, teine peenemat sepatööd, Mäepärdi Sass näiteks rautas hobuseid ja Vidi Mihkel sepistas oma perele ning ka teistele soovijatele rauast ristid ja piirded surnuaeda, mis tänaseni Sepamäel silma paitavad.
Maripuu Madis oli vankrite tegija, Marjavälja Mihkel üle küla matemaatik. Marjavälja Jüri aga Singeri õmblusmasinate agent ja Silla Veeda kellade, jalgrataste parandaja, puidumees ning Muhu esimene „takso". Tal kui II isamaasõja invaliidist veteranil oli küla esimene auto – legendaarne maanteemuhk millega vajadusel soovijaid sõidutas.
Külasema Mäepärdi Juulal ja Sassil on tänaseni au olla küla suurim pere, kus kasvas täisealiseks kokku 11 last.
Külasema Väljal elas nõid, kes aitas lapsi ilmale tuua ning oli kuulus ravitseja.
Kultuur – varasemalt korraldati külas villa-, sule-, sõnnikuveo-, kartulivõtu talguid, mis lõppesid alati pärast päevatööd söömise ja tantsuga
Noored käisid Koplis kiigeplatsil, lauldi eeskavaks ja tantsiti
Pillimeesteks olid vanasti Mäepärdi mehed ja Silla Vassel, hiljem enamasti viimati mainitu õpilased Koidu Väino, Pärdi Heino, Mäepärdi Sassu, Maie Ants (Anton) ja Maie Andu.(Ando)
Lauljateks Pärdi Mihkel, Mardi Liina, Koosi Iivan ja Linda, kõik Kohi mehed, Koidu Maie, Kesküla Alvi, Maie Tiia
Tantse teadis õpetada Koidu Juula
Küla ühised jõulupeod toimusid enamasti Kingissepal ja Kohil, 1. jaanuari tähistati karnevaliga.
Näidendid, mida Koosi toas ette kanti, kirjutas ja õpetas lastele selgeks Koosi Linda.
Käsitöö tegijatest võiks esile tuua Mardi Liinat, kes roosis tellimuse peale muhu tekke (ja selle teenistuse abil ehitas endale Mardile uue maja), Kingissepa Iida oli kange heegeldama ja Koidu Juula kangast kuduma, Maie Kriku (Kristiina) oli omal ajal aga üle Muhu õmblusmeister ... eks igas peres oli näpu- ja puutöö tegijaid.
Mardi väimees Vassili Kolk oli tuntud maailmarändur, kes näiteks Kanadas õpitud tarkusega ehitas esimese keskkütte süsteemi Muhus Simiste koolimajale ja kirjutas hoolega üles rahvalaule, pärimust ja kaasaesete mälestusi varasemast elust-olust. Oma pärandvaranduse pakkis ta ärevate aegade tulekul (II ilmasõda) ettenägelikult dubleeritult kolme metallkirstu, mille leidis üheksakümnendate lõpus Mardi talu uus peremees Mardi Sass elumaja pööningult heinte seest. Kõigil kolmes keeles (eesti, vene, saksa) peal kiri, et leidmisel edastada materjalid Eesti Rahvamuuseumile. Ka kohalikud muuseumid said sellest pärandist osa...
Koosi väimeheks oli ka tuntud kirjandusteadlane Aarne Vinkel, külast on sirgunud mitmeid haridustegelasi...
Igakülale vastu võiks aga mainida, et Marjavälja Mare tuli enne lapse sündi koju oma ema vaatama ja Marjaväljal väike Aadu (Hint) ka ilmavalgust nägi ning 3 esimest elukuud ema sünnikodus kosus.
Tõnise Juula ja Suurevärava Riina olid nooremas eas mandril mõisates kokkadena ametis ja hiljem kodus tegid tähtpäevade puhul udupeeneid pidulaudu.
I Eesti vabariigi aegu olid Külasema mehed Suurevärava Vassel ning Jaagu Anton president Pätsu ihuaednikeks nii Kadrioru kui Oru lossis.
Külasema eripäraks läbi aegade on kujunenud kultuurilembus, mis kulgeb lainetena tänasesse päeva. Viimane aktiivsem periood lõppes 1970-ndatel.
Küla kultuurielu sai uuesti hoo sisse 2005. aastal kui alustas tööd küla naiste „padjaklubi" ja toimus I küla kokkutulek(foto). 2007 aastal II küla kokkutulekul esitati juba O. Lutsu näitemängu Pärijad, esimest korda astus üles tantsurühm Kodukootud ja pilli- ning lauluansambel (hilisem Metsakohin).
Kümme aastat hiljem tegutses Külasemas nais-, sega- ja meesrahvatantsrühm, naisansambel, meesansambel, rahvapilliansambel ja segakoor. Siis alustas ka Külasema külakool, mis tegutseb tänaseni. 2015 kandideerisime Saare Maakonna Aasta Küla tiitlile ja meid hääletati rahva lemmikuks. Napilt jäime alla Leedri külale. Küla tutvustavat videot näed siit.
Külasema külaseltsingul on ilmunud oma ajaleht Koosi Piia eestvedamisel, seltsingu juhatus valib igal aastal aasta tegija, küla sõbra ja küla vanaema. Austav tiitel antakse traditsiooniliselt üle uue aasta peol. Kokkutulekuid on tänaseks toimunud neli (viimased 2012 ja 2019). Viies on tulekul.
Kokkutulekute vaheaastatel kujunes traditsiooniks igasuvine Külasema laulu- ja tantsupäev, kus astusid üles ka teised Muhu kollektiivid ning külalised naabersaarelt või mandrilt. Enne koroonat, mis traditsiooni katkestas, jõudsime kaheksanda laulu- ja tantsupäevani.
Ka jaanitule ääres saab külarahvas igal aastal kokku.
2012 sai valmis küla (lipu)plats koos Külasema Külakoja ja vabaõhulavaga. Enne seda pidasime oma peod põõsaste vahel Apiste põllal.
2013 sai vabariikliku tunnustuse Kogukonna pärl külavanema Malle Mätase Sepahansu pere.
Oleme proovinud koguda ja väärtustada oma küla lugusid ning pärimust. Sellest on sündinud näitemängud Kolhoosipidu(2009) – siis möödus 60 aastat „Muhu kaluri" asutamisest Leemeti suures kambris ja kus etenduse esimeses osas etendatigi kolhoosi koosolekut ning teises osas agitbrigaadi kontserti; Muhu pulm vanade pulmakommetega (2011)Sadamakõrtsi lood (2012) meremeeste lugude põhjal ja Pildikesi külaelust(2013) pärimuslike humoorikate lugude põhjal argisest külaelust seitsmekümnendatel. Viimaseks suuremaks etenduseks kujunes Sajanditagune Muhu pulm (2023), mis tugines kindlal ajalisel määratlusel ja võimalikult autentsel esitusel ning milles osalesid üle Muhu saare tublimad pillimehed, lauljad, tantsijad, osatäitjad...
Viimati mainitu sai kolmekordselt ka tunnustatud – Saare Maakonna kodanike ja ühenduste tunnustamisel „Saare Maakonna kogukonna tegu 2023"; Eesti Rahvamajade Ühingu tunnustamisel „Aasta tegu 2023 laureaat" ja Muhu valla „Aasta tegu 2023".
Toimetame põhimõtte järgi, et ise tuleb endale elu põnevaks teha ja mitte nurka konutama jääda. Külasema on korduvalt osalenud maakonna kogukonna moosi konkursil (võitnud veel ei ole).
Oleme käinud esinemas ja teistel külaseltsidel külas nii oma maakonnas kui mandril, Lätis, Kihnus, Hiiumaal ja Vormsil. Võtnud vastu külalisi Prantsusmaalt ja Jaapanist, võõrustanud mitmeid ajakirjanikke, kultuuri- ja regionaalministrit. Kui suved on saarel kultuuriüritustest kummis siis oleme panustanud viimasel ajal näiteks traditsiooniks kujunenud Külasema Sügisfestival-laata septembris kui veel on soojad ilmad ning koos teiste meie kandi küladega Teeliste jõuluseiklustesse bussikates, mis toimuvad detsembri algul enne suurt pühade saginat. Viimati mainitu sai äsja Muhu valla aasta teo 2024 tiitli. Täname siinkohal kaasalööjaid ja tunnustajaid.
Külasema kokkutuleku laul
(autor Irma Järvesalu, esitati Külasema küla II kokkutulekul 2007)
Külasema küla rida
Mätas Malle kamandada
lahti lüon oo käsulavad
kiviaad nee naksti soavad
aidauksed, vanad soanid
terve küla paljast kroamib
Külasema kokkutulek
taal oo külges Muhu jumet
roosit pätid tahtvat astu
mitu põlve tuleb vastu
Külasema tuuleveskid
taevaga old kangest mestis
hapva saialeva tegu
kuoruksel oln sile nägu
kivid lombit keldririnda
järelpõli paljast hindab
Kolga Vassel teada annun
kenast paprile oo pannun
süõmariistad, pulmatavad
Külasema sepikojad
Leemeti Andrus kõige vanem
alasil ta paljast käran
tagun kirgu torni kuke
kantslist papp viel juurde lukeb
Vidi aga Mihkel ravast risti
isa Tähvele lüon püsti
ronin kõrgel taevapardas
sepa tüöga nõnna ärdas
Kange Kingissepa Jüri
alasil oo saha turi
terve küla külirinda
ammu tiab ja moad koa hindab
oma perse roadiloasiks
küliaega põllal roadib
Mäe-Pärdi meeste varbus taldus
kenad katused oo hindas
köövad käed ja jookseb higi
harimalgad varsti ligi
Marjavälja Marel pojad
Aadu olli kirjatsura
sulega aas mere püsti
laevad seal viel tormi ristis
Johannesel nee kanged roadid
Muhu vaimuga oo loadit
See olnd Külasema küla
kokku tuln oo nuor ja vana
oma süda külges luotsiks
tule Kanadast või Ruotsist
See Külasema mullapind
oo üles kasvatanud sind
ja Kingissepa kalda all
läheb lahti lõbus tants ja trall
LÕIKESUPP
Odrakruup likku (umbes 100 g tangu liitri vee kohta),
teise hommiku hakati keetma.
2-3 kartulit ja kaalikas tükeldada, pehmeks keeta ja siis täispiim peale.
Söödi soolase kalaga.
Kutsuti ka namisupiks.