Kuivastu
24. veebruar - 2. märts

	2015	2024	2025
Elanikke	56	73	77
Noorim elanik	3 a
Vanim elanik	93 a
Pindala (km²)	9,65
Asustustihedus (in/km²)	7,6
Külavanem	Valli Tarvis
	OÜ	FIE	MTÜ
Registreeritud jur. isikuid	24	0	3
Küla ajalugu

 

Kuivastu on pindalalt üks suuremaid külasid Muhus. Kuivastus võib kokku lugeda umbes 47 suitsu. Tõsi, paljud endised ja uued talukohad on kasutuses vaid suvilatena. Küll aga võib öelda, et oma 77 (rahvastikuregistri järgse) elanikuga on tegemist elujõulise kasvava külaga.

Kuivastu on keskajal olnud ka vakusekeskus ja külana mainitud esmakordselt 1645. aastal. Mandrile kõige lähema külana tabas seda 18. sajandi alguse sõjategevus ja katk nii rängalt, et seal ühtegi elujõulist talu alles ei jäänud ja 18. sajandi keskel rajati nendele maadele Kuivastu riigimõis. Ka Kuivastu kõrts on tõenäoliselt juba 17. sajandil ja 18. sajandi alguses  kindlasti tegutsenud. 1730. aastal ehitati ka uut kõrtsihoonet vana asemele. Praegune 11 toskaana sambaga hoone pärineb 19. sajandi esimesest poolest. Eesti kultuuriloos on see hoone tähtis kui luuletaja Villem Grünthal Ridala sünnimaja.

Kuivastu sadam

Kuivastu sadam

Kuivastust rääkides ei saa üle ega ümber sadamast. Arvatakse, et juba Rootsi ajal oli Kuivastus mingil kujul sadam olemas, kuid hiljemalt 18. sajandi keskelt oli Kuivastust saanud nii postiveo kui mandriga ühenduse pidamise sõlmpunkt ning on seda siiani.

Kuivastus asus nii tsaariajal, Eesti vabariigi kui ka nõukogude ajal piirivalvekordon. Nii tsaari- kui Eesti vabariigi ajal sai Kuivastust osta pileti, et  laevaga  Pärnusse, Tallinnasse Haapsallu, Riiga ja Stockholmi reisida. Peterburi, Tallinna ja Riiaga seati selline aurulaevaühendus sisse juba 1858.aastal. 1906.aastal kestis reis Tallinnast Kuivastusse 14 tundi (pooletunnine peatus oli ka Haapsalus. Virtsu pääses uisuga. Viimane uisk „Maria" kuulus  Oina Jüri Vassili Kasele. Aurulaev „Rudolfi" reis Virtsu ja Kuivastu vahel enne teist maailmasõda kestis 40 minutit aga talvel tuli loota sellele, et väin on viss ja pääseb hobusega või jalgsi liikuma. 1960. aastate lõpus oli  üle jäätee korraldatud ka taksoliiklus.

Mart Veltmander on kirjeldanud esivanemate noorusmaad – 30. aastate Kuivastu sadamat –järgnevalt:

Kuivastu noored koos laevameestega sadamasillal aega veetmas.

Kuivastu sadam on terve Muhu saare tuiksooneks. Siit kaudu käib saare import ja eksport. Iga päev peaks toimima kindel laevaühendus Virtsuga, kui just loodusjõud selleks takistusi ei tee. Regulaarne ühendus on Tallinna ja teiste sadamatega. Reisijate liikumine Kuivastu kaudu Rapla-Virtsu raudtee avamisega (1931. a lõpus) on suuresti tõusnud. Suvel käib Kuivastus meie kaitselaevastik ja vahel lätlaste oma. Tihti külastavad suviti Muhu väina ja Kuivastut teiste sõbralike naaberriikide sõjalaevad, nagu Soome, Poola jt. omad. Elu ja liikumist on Kuivastus kogu aeg. Ainult võõras leiab, et siin on alati külm, olgu aeg või ilm missugune tahes. Meie, siinsed alalised elanikud nii ei arva. Kuivastut loetakse ka üheks sademetevaesemaks kohaks - võib olla.

1939. a suvekuudel on Kuivastu sadama sigadega ummistamise oht suur. Pole kahtlust, et reisijail tekib raskusi sigade vahelt läbi pugemisega. Transportäri „Ühenduse" ning „Lihaekspordi" vahel on kokku lepitud, et Saaremaalt hakatakse saatma elussigu raudteel Tallinna. Sead korjatakse saartelt kokku „sigade bussile", tuuakse Kuivastu ja neil jääks teha ainult väike meresõit üle Muhu väina Kuivastust Virtsu, kus sadamasillal ootavad juba ees loomavagunid. Kuu jooksul saadab Saaremaa 600-1000 siga mandrile ja kavatsuse kohaselt sünniks sigade vedu Kuivastust Virtsu igal pühapäeval, esmaspäeval, teisipäeval ja kesknädalal, seega 4 korda nädalas. Siin ei tohi aga unustada, et aasta kestel kasutavad Muhu Väina ülesõitu kuni 30 000 reisijat ja suurem reisijate arv langeb just suvekuudele. Normaalselt peab laev Virtsu Kuivastu vahel päevas 4 korda ühendust, kuid pea iga päev sooritab laev lisa reise ja vahel tuleb 10 korda päevas üle sõita. Auriku „Rudolf" ekstrareis maksab 10 krooni. Seda võib endale lubada igaüks, kelle rahakott kannatab.

Sadama tegevust juhib Tõnu Kolk. Proua Kolk peab samas väikest poodi ja üürib oma majast tube välja. Samas asub veel piirivalve ülem leitnant Laas abikaasaga. Otse Kolga maja vastas asub postijaam ja reisijate ooteruum, mis alles 1932. a avati. Posti ja reisijaid veab hr. Mihkels oma autobussiga. Postkontorit juhib Gustav Luukas, kes ka seltsielust osa võtab. Maailmavaatelt õige pahempoolne. Naistega ei näi vedavat. Üks jooksis ära jättes tütre maha. Ühel majal võib näha punast risti. Selles asub päästepaat, mille meeskond koosneb ümberkaudseist meestest. Umbes pool kilomeetrit sadamast asub piirivalve kordon. 

1931. a. august. Kuivastu sadam Eesti-Läti ühismanöövrite ajal

Väinast ülevedu on "Sergo & Co" käes. Aurulaeval "Rudolf" leidub reisijate jaoks väike ruum, kaks pisemat "Fordi" veoautot ja kaks sõiduautot mahutatakse ka kuidagi pardale. Väljasõit viibib alatihti, kui kõhukal kapten Sergol pärast reisijate ja pagasi peale võtmist tuleb juhtumisi mõni auto «Rudolfi» pardale toimetada. Ähkides, puhkides ja kirudes lavastab kipper unustamatut ühemeheteatrit. Mingit sadamakontorit pole, pootsman Makk kõnnib laevas ringi, nahkkott rihmaga kaelas, ja korjab reisijatelt ning autojuhtidelt sõiduraha kokku. Kuivastu sadama "personal" on Tõnu Kolk ehk „Kuivastu Vana Tõnu" - sadamakapten, kaupmees ja bensiinijaama pidaja ühes isikus. Töömeheks on tal küürakas vanamees Ivan Vaadu."

20.08.1939. a. Eesti vabariigi president Konstantin Päts Kuivastu sadamas

Kuivastu sadamas on tervitatud mitmeid tähtsaid tegelasi. Näiteks on 20.08.1939. a jäädvustatud filmilindile Eesti vabariigi president Konstantin Pätsi saabumine Kuivastusse aurikul „Meripoeg". Sadamakaile oli presidenti tervitama kogunenud palju kohalikke elanikke, noorkotkaid ja kodutütreid ja rahvarõivastes tütarlapsed lilledega. (Vaata meeleolukat videot: https://www.youtube.com/watch?v=WOfxx0NlfZc)

1804. a 13. mail võeti siin pidulikult vastu ka Vene keiser Aleksander I.  Kui keiser Kuivastu jõudnud, olnud sadamasillas punane vaip maas, mille peale keiser uisult tulles astunud. Keisri vastuvõtu ilustamise toimkonnal olnud kavatsus seda tekki üle Muhumaa Vahtna silda viia, et siis keiser tõllast tulles sellele astuks.

Kuivastu postkontori ees näinud keiser, kuidas keegi mees punase vaiba rulli keeranud, siis, vaip kaenlas, hobuse selga karanud ja tahtnud keisrist mööda kihutada. Nähes, et nalja saab, andnud keiser kutsarile käsu tublisti kihutada. See teinud toimkonna juhatajale muret, ta karjunud ratsamehele järele: „Kihuta, kihuta, et sa mööda saad!" 

Pärast sõda ehitatud sadamahoone asemel avati 1993. aastal Maret Tääkeri poolt projekteeritud uus sadamahoone, kuigi ka oma küla Tammikult on pärit teenekas arhitekt Ell Väärtnõu.

Kuivastu mõisa peahoone u 1905. a

Kuivastu mõis

Kuivastu on Muhu külade hulgas eriline ja seda mitte ainult "saare värava" ehk sadama tõttu. Kuivastu küla paikneb valdavalt endise Kuivastu mõisa maadel. Kuivastu mõisa õuel alanud Saaremaa mäss lõpetas Kuivastu viimase mõisniku Axel von Buxhoevedeni elu ja Eesti Maaseadusega jagati mõisamaad muhulastele. Enamus Kuivastu asunduskohti on   saanud Vabadussõjast osavõtnud mehed, ka need, kes algul mässus osalesid. Kuivastu oli ka esimene Muhu küla, kus nähti 16. novembril 1918 sinimustvalget lippu. 

Mõisa peahoonest on järel vaid võsastunud kõrgem küngas ning ka enamik ülejäänud hooneist on täielikult hävinenud. Midagi on siiski ka alles. "Leeni" (vahepealsetel aastatel "Paju") on endine mõisavalitseja maja. Viigi maaüksusel on nüüdseks kaks täismahus ülesehitatud hoonet – viljakuivati ning juurviljaait. Aasa maaüksusel aga praeguseks korrastatud "kolme saare tiik". Seega on ajalugu viimaste aastate ehitamiste jooksul taas pisut nähtavamaks saanud. 

Mõisa rahvas autoga

1944. a septembris forsseeris Suure väina nõukogude armee ning lahingud rullusid üle Kuivastu. Kuigi peaaegu sajand on neist sündmustest möödas, siis maapõuest ilmuvad aeg ajalt leiud neist karmidest aegadest. Viigi hoonete taastamisel on aegade jooksul leitud mitukümmend lõhkekeha ning sadu padruneid. Mõisa viljakuivati ning selle ümbrus oli viimase sõja ajal kasutusel väikese vangilaagrina.  Labidas on kaevates toonud mullapõuest nii kiivreid, tääke, püssikabasid, erinevatest mundritest pärit vidinaid. Lisaks sõjaaegsetele, on näppu sattunud ka mõisaegseid tunnismärke endisaegsest hiilgusest. 

 

 

 

Kuivastu kõrtsihoone

Kuivastu kõrts tänapäeval

"Kõrts valge on üleval mäel,
ta ees on postide rida,
kui tempel ta valendab sääl
kesk koitu ja vastu ida..."

Oma luuletuses „Kõrts rannal" mainib Villem Grünthal-Ridala erinevaid paiku ja objekte Kuivastus, nagu mõis (rehed nii valged ja pikad), kordon, Peedu pajud, Aidamäe salu, Tipika aru, Pauna küün, Palu mets ja palju muud. Mööda ei saa ta ka tänaseni tee ääres uhkelt seisvast maamärgist – Kuivastu kõrtsist, kus kuulus tuntud poeet ka ise 1885. aastal ilmavalgust nägi.  

Kõrtsihoone on ehitatud pärast 1840. aastat, arhitekt oli Nommen Lorenzon. Kõrts töötas edukalt aastaid, kuni Muhu Hellamaa preester Alliku poolt ellu kutsutud karskusselts „Kevade" selle 1912. a sulges. Hoone nimetati ümber Kuivastu teemajaks, misjärel jäi Muhusse veel ainult üks alkoholiasutus - Liiva kõrts.

Hoone esimeseks sõjajärgseks valdajaks oli Kingissepa Kalakombinaat, kes kasutas seda Kuivastu ümberlaadimise baasi laona soola ja soolakala hoidmiseks. Ümberlaadimise baasi likvideerimisel läks see «Eesti Põllumajandustehnika» rajoonikoondisele, kes kasutas hoonet väetise laona. 60. aastate algul elasid kõrtsihoones Meinhard ja Pauliine Alt (Kaesveld). Meini tegi pilte ja kuna elektrit ei olnud, kasutas mingil moel suurendusaparaadis päikesevalgust. Meini valmistas ka väga ilusaid puust õllekappasid. 1970. aastatel hakati hoonet rekonstrueerima eesmärgiga teha sellest hotell-pansionaat. Praegu seisab hoone tühjalt. 

Kuivastu kuulsad ja kummalised

Kuivastust on pärit mitmeid kuulsaid inimesi, aga ka laiemale avalikkusele vähetuntud värvikaid kujusid. Üheks selliseks oli kindlasti Aleksander Tuim (1902-1984)

Kui Kuivastu parun Axel Buxhoeveden omandas esimesena Muhus ja Saaremaal sõiduauto, siis pärast sõda oli Muhus esimene veoauto Kuivastu sadamal, kus autojuhina töötas aastatel 1944-1964 Aleksander Tuim ehk Tuima Sass. Ta lõpetas Tallinnas autokooli juba 1923. a. Pikal kutseteel olnud nii autoomanike juures sõidutakso juhiks kui ka linna- ja pikkade maaliinide bussijuhiks. Kokku hoidis autorooli üle 40 aasta. Tal olid I liigi load ja väidetavalt ei teinud ta selle aja sees ühtegi avariid. Tuima Sassi põhitöö seisis selles, et laevast kai äärest kaup mõnesaja meetri kaugusele sadama ladudesse, kiviaitadesse vedada. Kui laev tuli, polnud Sassil öö ega päeva vahet – laeva aeg oli kallis. Kui laeva polnud, siis ei olnud ka Sassil ega autol praktiliselt sadamatööd. Ega niisugusel ajal keelanud Oru Reiu (Andrei Räim), omakülamees ja sadama ülemus, Sassil autoga külanaisi aitamas käia.

Mart Veltmander on kirjeldanud oma esimest autosõitu järgmiselt: „1950. a. sügisel olin ma oma ema Randale märku andnud, et soovin ilmale tulla. Padavai paadiga Viirelaiult Kuivastu, kuid kuidas ruttu edasi 12 km. kaugusele Viira külla Muhu haiglasse jõuda? Sassil, heal mehel juhtus aega olema, viskas meid ära. Hinnaks ikka Sassi tavaline taks – Asunik. Ema oli aga ilmselt lootnud „eriolukorrale" ja „kõrge" sõiduhind, mida tuli maksta, jättis talle väikese okka hinge. Hiljemgi tuletas meelde, kuidas Tuima Sass olla teda hirmsasti nöörinud. Mulle aga sõit meeldis ja heameel, et võlgu ei jäänud, pealegi kaks ühe hinnaga saadud."

Tuima Sass kandis prille. Need ei olnud küll nii paksude klaasidega kui näiteks Panga Endli omad, kuid nägemisega võis tal probleeme olla küll. Räägiti, et kui pimedas kehvade esitulede valguses silm enam hästi sõiduteed ei seletanud, jätnud Sass auto seisma, tulnud välja ja kompinud käega teepinda, et veenduda teelpüsimises. 

Legendaarne on ka Kuivastus elanud värvikas naine - Nabi Juula (Julia Pere), keda rahvasuus Kitsemammaks kutsuti. Kuulu järgi olevat uss peale Nabi Juula hammustamist hinge heitnud (nii mürgine mutt oli see Juula). Juula olla ka ise vaadanud vaest looma ja lausunud: "Pidid sa vaeseke nüüd just mind hammustama."  Juula pidas kitsi, kurnas piima läbi hammaste, et suurem sodi kätte saada, kuna tal lehtrit polnud, siis puristas piima pudelisse ja hiljem müüs piima Kuivastus. Juula, kes oli elanud üsnagi ekstreemsetes tingimustes, olla puhtasse hooldekodu keskkonda sattudes suhtunud kriitiliselt talle toiduks pakuti kartulisalatisse: "No nüid oo ikka nii laisaks mindud et toitu ep tehta enam sojakski!"

Kuivastu küla retsept

Kuivastu retsept on lihtne ja maitsev ning igati sobilik vabariigi aastapäeva nädalasse.

Kilusalat

Koostisained:
Vürtsikilu,
keedetud kartulid,
keedetud munad,
hapukoor,
toiduäädikas ja valge pipar. 

Valmistamine: koostisosad hakitakse peeneks, segatakse hapukoorest ja maitseainetest valmistatud kastmega. Süüakse võileivaga.