Kesse
10. - 16. veebruar

  2015  2024  2025
Elanikke 6 9 8
Noorim elanik 23 a
Vanim elanik 68 a
Pindala (km²) 1,75
Asustustihedus (in/km²) 5,2
Külavanem Elsa Vatter
  OÜ FIE MTÜ
Registreeritud jur. isikuid 0 0 2
Küla ajalugu      

Kesselaid asub teadagi keset Suurt väina, millest ka laiu nimi. Vanadele merekaartidele on ta märgitud varem ja täpsemalt kui 100 korda suurem Muhu saar, mis üpris sagedasti Saaremaa külge oli "keevitatud" nagu võib näha 1574. aastast pärit Johannes Portantiuse kaardilt ja Adam Oleariuse pea 100 aastat hilisemalt kaardilt.

Kesse nimi oli sel ajal Schildau (Skjöldö).

Kesse 8 m kõrgune pankrannik võeti juba 1938. aastal kaitse alla, 2004. aastal moodustati Kesselaiu maastikukaitseala.

Kesse oli nii laeva kui ka taliteede jaoks tähtsas kohas ja 18.-19. sajandil asus seal ka kõrts. Saar kuulus 18. sajandi keskpaigast alates Võlla mõisale, kuid juba 1807 müüdi saar koos  talupoegadega Virtsu mõisahärrale Helwigile. Kesse inimesed said endale perekonnanimedeks Sihver (Sihvre), Tuuling, Pesti ja Vont. Vaid viimane perekonnanimi pidas seal 20. sajandini vastu. 19. sajandil oli saarel 4 ja Eesti vabariigi alguses 7 talukohta. Erinevalt Muhust ei saanud nende pidajad maid enda nimele, sest kaks talu, Jaani Aadu ja Jaani Andruse, müüs uus omanik Wahl19. sajandi lõpus kellelegi Benikole, kes need omakorda omaniku tütardele Norale ja Britale kinkinud. Kuna tegemist oli talukohtadega, siis ei kuulunud need võõrandamisele. Kolmekümnendatel aastatel ilmus ka Vana-Aadu ehk kunagise Pärdi ja Uue(toa) Mardi kohtadele omanik Aleksandra Bunge isikus, kes taotles oma õigusvastaselt võõrandatud vara tagasi. Rüütelkonna arhiivist saadud dokumendi põhjal oli omanikke veelgi rohkem ja Mardi oli lausa kahes osas müüdud. Kõik see selgus aga alles 1939. aasta septembriks kui Hitler ja Stalin olid juba kokku leppinud, et Eesti jääb Stalinile ja siinsed sakslased lahkusid "Vaterlandi". Wahl ise oli Kesse mõisa pärimuse kohaselt Pistohlkorsi käest kaardimänguvõla katteks saanud.

20. aastate keskel koostatud dokumendi põhjal selgub, et saarel oli kolm mõisahoonet, mis kõik olid elumajad, üks isegi kahekorruseline. Nende majade müümiseks korraldati oksjon. Saarel oli kolm tuulikut; kool, mis tegutses alates 1884. aastast; majakas ja kõrts. Georg Wahl oli kõrtsi ära kaotanud, sest tahtis saarel rahus suvitada. Kõrtsimees Hinrick Brück oli pärit Hiiumaalt ja tema järglased elavad praegugi veel Muhus.

Vana-Aadu Mihail Vont (1851–1925) võis olla esimene Kesse majakavaht kui alates 1879. aastast  rajati Kesse majakate tuleliin. Majakavaht asus Vanaõuele. 19. sajandi lõpus oli majakavahiks Andrei Tomingas.

Pärast sõda oli majakavahiks Lalli Tähvena Aleksander Kipperi pere, kes hiljem Virtsu majakavahiks siirdus.

Saarel oli jaanuari seisuga 8 registreeritud elanikku. Enne sõda ulatus elanike arv üle neljakümne ja igas peres oli oma paat, mõnes ka kaks. Nõukogude võim võttis paadid ära, inimesed jäid saarele lõksu ja 1963. aastal jäi saar senistest elanikest päris tühjaks. Kesselaiule jäi ainult Kirblast pärit majakavaht. 1993. aastast asusid saarele Urmas ja Elsa Vatter. Urmas oli aastatel 2007-2016 Kesse saarevaht ja pärast tema surma sai saarevahiks Elsa.

Nora v. Wahli joonistatud pilt Kesselaiust Muhu poolt vaadates
  • Kesselaid on Eesti laidudest kõige vanem ja ka kõige kõrgem. Suuruseks on tal 1,7 km², asub Suures väinas Muhu saarest idas. Laiu põhja- ja looderannikul paikneb 7–8 m kõrgune looduskaitse all olev Kesse pank. Eesti vanimale laiule liinilaevu ei sõida ja paadimehi palju pole. Laidu eraldab Muhust Suure väina sügavaim osa – nn. Kesse süvik.
  • Kesselaiu püsiasustus tekkis ilmselt 16. sajandi paiku, alguses kahe talu näol, järgnevatel sajanditel asustus laienes. Üle Suure väina kulgenud taliteel asuvas Kesses on peetud talikõrtsi ja seal on olnud külakool. 17. sajandil läks Kesselaid Muhus Võlla mõisa asutamisega viimase omandusse. 1807. aastal eraldati saar Võlla mõisast (perekond v. Wahlide perekonna kroonika järgi võideti saar kaardimängus) ja seal moodustati omaette pisike Kesse mõis, mis eksisteeris Eesti Vabariigi alguseni. 1930. aastate lõpul oli Kesse külas viis talu, lisaks üks vabadikukoht ja majakavahi maja. Laiul elas ühtekokku umbes 50 inimest.
  • Sada aastat tagasi käis mitmes Eesti Vabariigi ametkonnas kõige kõrgemal tasemel asjaajamine, et rajada Kesselaiule sunnitöövangla ja väärtuslik litokivi kaevandus. Plaan teha Kesselaiust "kurjategijate saar" tekkis seoses vajadusega verinoores vabariigis oma kurjategijad ise trellide taga hoida ja nende suhtes karistusena muu hulgas ka sunnitööd kohaldada, milleks aga puudusid võimalused. Õnneks jäi see plaan siiski katki.
  • Saarevaht Elsa elab Kesselaiul juba üle 30 aasta, „Ma olen siin nagu vanajumala seljataga," on Elsa ise öelnud. Seltsilisteks on tal koer Tondu ja kass Miisu. Abikaasa Urmas vaatab Elsa toimetamisi juba ligi 9 aastat pilvepiirilt.
  • Viimastel kümnenditel on laiule elanikke jõudsalt juurde tekkinud. Viimase arvepidamise järgi elab suvel saarel 24 inimest, talviti mõnevõrra vähem.
  • Laiu taimestik on liigirikas, laiult on leitud mitusada erinevat taimeliiki, millest 27 on kaitsealused. Eriti tähelepanuväärsed on laiul kasvavad 17 liiki käpalisi ehk orhideesid. Laiu põhjaosas kasvab ka haruldane ussikuuseks nimetatav kuuse vorm.

 

Kesselaiu retsept

Kesse rahvas poodi igapäevaselt ei satu, saarevaht Elsa saab värsket toidukraami siis kui mõni lahke paadimees või naaber mandrilt tagasi saarele tuleb. Mitte alati pole paraku saarele tulek ilma tõttu võimalik. Ühe maitsva ja toitva roa saab õige säädmise korral pliidil ikka valmis teha. Näiteks sellise:

Tatraroog vähe peenemate viguritega.

Täpseid koguseid pole selle toidu puhul mõistlik ette anda, tee nii, nagu endale maitseb ja sellest, mida parasjagu  kapist leiad.

Tatar – keeda või pane lihtsalt kuum vesi peale ja lase tunnike seista. Väike suts soola ka ikka vette.

Paar sibulat – tükelda ja prae

Suitsupeekon – tükelda ja pane sibulale seltsiks. Lase peekoni küljed krõpsuks.

Päikesekuivatatud tomatid, kapparid, suisel ajal seened – no see läheb juba vembutamiseks, aga annab hea maitse kogu toidule. Viska need ka sibula ja peekoni kõrvale ja pane nõrgunud tatar kõigele seltsiks.

Paar muna -  viska pannile ja sega läbi, natuke pipart võid ka panna. Saigi valmis, võta pann tulelt.

Kui paadimees on juhtumisi hapukoort just toonud, lisa mehine törts seda enne söömist tatraroale peale. Maitseb hea igal aastaajal!