Kallaste
20. - 26. jaanuar
| 2015 | 2024 | 2025 |  | |
| Elanikke | 89 | 103 | 104 | |
| Noorim elanik | 1 a | |||
| Vanim elanik | 98 a | |||
| Pindala (km²) | 5,54 | |||
| Asustustihedus (in/km²) | 18,6 | |||
| Külavanem | Andres Kindel | |||
| Külaselts | MTÜ Kallaste Rand | |||
| OÜ | FIE | MTÜ | ||
| Registreeritud jur. isikuid | 8 | 5 | 4 | |
| Küla ajalugu | ||||
Kallaste küla nime esmaseks kirjapanekuks võib pidada 1569/71. aastate Maasilinna maaraamatuis esinevat Hellamaa vakupiirkonna ½-adrast talu, mille peremeest nimetati Kullaßsche Lulle. Erinevalt paljudest Muhu põlisküladest ei kujunenud Kallastel kompaktset sumbküla ja algselt räägiti siin kolmest asumist – ülaltküla, alaküla ja Paistu-pered. Kui viimase kaks talu (Munska ja Paistu) on selgelt pärit rootsi aegsest Paistu külast, siis alakülas olid kolm talu (Mihkli-Aadu, Rootsi ja Niidi) samuti juba rootsiajal olemas. Eelmainitud erinevateks asumiteks jäämise üheks põhjuseks võib ka pidada Liivi sõja aegsete vaenupoolte rüüsteretkede tulemust. Mujal Muhus koondusid tollel ajal hajali asuvad talud tihedateks sumbküladeks lihtsamaks enesekaitseks, Kallaste aga oli arvatavalt esimeste seas juba nii palju kahju saanud, et ei jõutud enam sellist ümberasumist korraldada.
Senini säilinud küla keskel asuv suurim põllumassiiv ülaltküla ja alaküla vahel ning Veski mäelt nn. metsaaluste põldudeni kattub üsna hästi tänaseni äratuntavate põlispõldudega ja on jälgitav põliste talude vahel, põldude iga võib lausa muinasaega ulatuda kuna need on nähtavad ka kõige varasematel taaniaegsetel kaartidel.
Kõige varasema haldusjaotuse koha pealt kuulus Kallaste arvatavalt Hellamaa vakupiirkonda. 18.sajandi lõpus oli küla isegi nii suur, et selle talud kuulusid viiele mõisale, 19. sajandist läks Kallaste uuesti Tamse mõisa koosseisu, hiljemalt aga Muhu Suurevalla alla.
19. sajandi algusest tekkis Kallastel ridamisi vabadikukohti ja ühtekokku võib siin (koos Paistu ja Rootsi saunadega) ligemale 50 "suitsust" rääkida. Ka täna võib koos uute kohtadega kokku lugeda 55 suitsu, millest aastaringselt kasutuses 24.
20. sajandi alguseks oli küla kohalike jaoks jagunenud viie erineva paikkonna nimetuse järgi: ülaltküla (Pärdi, Toru, Uiesaadu, Uietalu, Korju, Jaagu, Jaani, Ringa), alaküla (Mihkil-Aaadu, Rootsi, Niidi), mäealune (Vanaelu, Punni, Uielu, Ranna), metsatagune (Anduvälja, Söödivälja, Uieniidi, Nagivälja), arupealne (Aru-Jüri, Aru-Mihki, Aru-Jaani, Kõrgemäe).
 |
| Võrguma(j)a Punnirannas |
1824.a. oli Kallaste külas registreeritud külakool, arvatavalt toimus siin siiski esmane lugemis-, kirjutamis- ja arvutamisõpe. Ka 19. sajandi lõpus on veel leitav märge abikooli kohta.
20. sajandi alguses oli Kallaste Ringal pood, millest mälestus võimsa raudkivi ehitise – nn. soolaaida näol edasi püsib.
Küla on läbi aegade olnud merega seotud. Piki rannikut asusid lautrid koos võrgumajadega ehk võrkmaadega: Valgerihva (Nuka), Lanski, Üügu, Külaaid ja Punni. Viimane nimi olevat nõukogude piirivalvele väga vastumeelne olnud ja paberitesse kanti koht Kallaste sadama nime all. Punni ja Külaaid olid enne sõda ainult Kallaste meeste lautrikohad ja võrgumajad. Punni alt käis merel kuni 15 paatkonda, Lanskist ja Üügu alt käisid merel Tupenurme ja Päelda mehed ja Kasesearelt käis Kirguvalla Posti Mihkel ja Soonda mehed. Praegune sadamakoht on rajatud toonasele Punni lautrile, kus on säilinud küla viimane võrgumaja ja külarahvas kutsub Kallaste sadamat senini Punnirannaks. Sadam on tänaseks rekonstrueeritud.
 |
| Jaanipäev |
Sadama alale rajati 2022. aastal uus külakiik, kuna viimased kümmekond aastat on küla jaanituled toimunud sadama lähistel lääne pool rannas. Varasemad teada olevad külakiige asukohad on Jaagu mägi ning Kopli kiigerunt, kus ka toimusid küla jaanituled.
Üügu panga all asuva Anduvälja silla kaudu viidi 19 saj. teisel poolel pangast murtud paasi välja Peterburgi metallurgia tehastele. Merd pidi toimus tsaariajal ka salakaubavedu soola ja piirituse näol. Meresõidud olid küllaltki pikad ja ohtlikud tolleaegsete väikeste aluste jaoks, kuna lähim salakauba toomiskoht asus Memeli piirkonnas ehk tänapäeva Klaipedas (toona asus see tsaari Venemaa piiridest väljas).
 |
| Mõrrapüük Kallaste all |
Palju käidi purjelaevadel merd sõitmas ja teenistust saamas. Hiljem kasvas ka kalapüük mitmetele taludele arvestatavaks lisateenistuseks, lisaks igapäevasele leivakõrvase püüdmisele.
30ndatel läks moodi angerjapüük. Püüti enamasti põhjaõngedega ja kala müüdi laidude all seisvatele sumplaevadele, millega viidi kala kaugemale edasi. Varasemalt ei osanud kohalikud angerjast suurt lugu pidada ja seda ussi-laadset kala söödeti kättesaamisel hoopis sigadele, kuna seda oli meres nii rohkesti. Kõige hinnatumad olid toona räim, vimb ja siig.
Vabariigi ajal saadi palju teenistust Kumari kanalis I maailmasõja ajal uputatud suure sõjalaeva "Slava" lammutamisega.
Üügu panga all olevad liivased leed on olnud läbi aegade laste lemmik supluskoht. Sealt on ka tulnud fraas "litti viskama", mida võib esimese hooga seostada tänapäeval lutsu viskamisega. Tegemist oli aga hoopis lesta maimude päästmisega, kes olid vee alanemisega leede peale veeloikudesse lõksu jäänud ning keda lapsed päästmas käisid ja merre tagasi lasid.
Kallaste külas asub Söödivälja taga Võlla metsas Nagivälja koht, mida seostatakse Musta Mardiga. Muiste suure katku järel olnud Muhumaa inimestest ja loomadest lage. Võikülas olnud katkust veel järele jäänud üks hobusekronu ja seda tahtnud hundid heaks võtta. Aga ajal, kui hundid parajasti hobuse kallale asunud, sattunud sinna ka keegi mees, kes olnud pool kuradit, pool inimest. Kuna hunt ja vanakuri on maailma algusest peale üksteisele suured vihavaenlased, alanud kohe metsik jaht. Mees-kurat, kes pole keegi muu olnud kui Must-Mart, jooksnud ühe joonega Kallaste külla, kust veel katkust puutumata seisnud Nagivälja talu, ja hüpanud tähendatud talu kaevu. Peremees Naiu, lühildane, jässakas mees, juhtunud aga seda pealt nägema ning kutsunud mehe kaevust välja, öeldes: „Tule, ma tahan sulle paremat pelgupaika anda." Must-Mart tulnudki kaevust välja. Peremees peitnud ta metsakoerte eest oma maja alla. Must-Mart pidanud heategu meeles ja hakanud Naiut avitama, kuni Nagivälja koht saanud jõukaks. Naiul olnud seitse poega ja kaks tütart. Maretist tütre kosinud Must-Mart endale. Pulmad olnud suured ja vägevad. Tantsu uhatud nii, et maa vajunud ja vesi Kõinastu ja Koguva vahele maaribale pritsinud, mille tõttu Kõinastu leel alatasa vesi peal seisab. Siis hakanud Mart koos naisega varandust koguma. Korjanud ning korjanud kuni raha saanud selline hulk, et pole enam kuskile kohta panna olnud. Otsustanud siis raha maha matta ja peidukohale hiigla kivi varjuks peale muretseda. Kivi toonud Mart Soome pangast ajujääga Muhumaale. Mardi vennad saanud aga asjast haisu ninna ja himustanud varandust kätte. Et nende ramm suurele kivimürakale peale pole hakanud, teinud nad kivile ümberringi tule, et kivi lõhkuda. Veel praegu seisab Tammiski rannas hiiglaslik kivimürakas nn Mustkivi ja võibolla on selle all alles ka Mardi varandus leidjat ootamas.
 |
| Vaade Üügu pangale |
Kallastel asuvad kolm panka: Üügu pank, Peedu pank ja Sooba pank. Muhu suurima kaldajärsaku, Üügu panga jalamil on mitu selgeveelist allikat, üht suurimat nimetatakse pühaks Silmaallikaks. Pärimuse järgi on selle allika veel silmahaigusi raviv ja nägemist parendav toime. Enne silmade pesemist või vee võtmist peab allikasse kraapima hõbedat, viskama raha või metalli. Vee põhjas on ka ande näha - allikavee austajaid ja kasutajaid leidub praeguseni. 20. sajandi kolmekümnendatel on räägitud nii: Kallaste Anduvälja karjamaal on allikas, mis jookseb pangast merre. See vesi teeb silmad terveks. Allikale pidi viima ande: raudnaelu, punaseid lõngu ja vaskraha. Hõbesõlg visati vette seniks, kuni silmi pesti, pärast aga kraabiti sõle küljest hõbedat vette, et veeneitsi laseks ikka silmadel terveks saada.
Kallaste küla elanike arv on läbi viimase aastakümne püsinud sama (ca 100 elanikku), kuid juurde on tekkinud ka palju uusi talusid. Positiivne on see, et paljud noored, kes peale põhihariduse omandamist saarelt mandrile elama-tööle asusid, on leidnud koos peredega tee tagasi kodukülla. Lisaks on mitmed neist asutanud ka edukaid ettevõtteid (Muhu SUP, Muru Craft, Muhu Jäätise Wabrik). Küla tähistab sadama lähistel karjamaal meeleolukalt ühiselt jaanipäeva, osaletakse teeliste bussikate jõuluseikluses.
KILLATUHLISUPP
Kallaste küla pakub sel nädalal kõigile killatuhlisuppi ehk lihtsalt killatuhleid.
Retsept on lihtne: kartul, porgand, sibul, liha, loorberileht, terapipar, sool ja muidugi vesi.
Et küll koostisained on vähe, tuleb välja, et valmistamine perenaistel erinev.
Rootsi Teele: pane väikesed lihatükid loorberilehega keema, lisa veidi aja pärast porgandid ning siis kartulid ja sibul. Maitsesta soolaga. Killatuhlisupi kõrvale söödi leiba. Teisel või kolmandal päeval lisati soojale supile ka tanguputru, kui seda juhtus olema alles jäänud.
Veski Evi: kartuli- ja porgandikillud koos loorberi ja pipraga keema, vanasti oli soolaliha, see praeti sibulaga pannil, kui valmis sai, kallati potti kartulite ja porgandite juurde. Supp sai ka kiiremini valmis kui liha oli praetud ja supp tuli ka maitsvam.
On ka kolmas variant, kus lihakuubikud, olid need siis soolatud sealiha või siis lambaviiuli (vinnutatud lambakints) küljest lõigatud, pandi poti põhja, kui lihal polnud piisavalt rasva, lisati veidi searasva, et liha poti põhja külge kinni ei jääks, lisati ka tükeldatud sibul. Kui kartulid ja porgandid kooritud ja tükeldatud, pandi ka need koos pipra ja loorberiga liha ja sibulate juurde ja lasti neil koos veidi säriseda, peale valati kuum vesi ja supp hakkas vaikselt keema. Kuna liha oli soolane, siis tasus suppi enne soolamist maitsta.
Head isu!
Lõpetuseks üks väike laulujupp Kallaste Punni sadamast, kui Ranna Vassel pidi seal valvet pidama.
Tule lähme Punniranda sõudma
Paadipõhja teen sul pehme aseme
Ja kui Ranna Vassel tuleb tasu nõudma
Üheskoos siis jalga laseme