Võlla
22. - 28. detsember
| 2015 | 2024 | 2025 |  | |
| Elanikke | 41 | 37 | 38 | |
| Noorim elanik | 8 a | |||
| Vanim elanik | 98 a | |||
| Pindala (km²) | 2,55 | |||
| Asustustihedus (in/km²) | 14,5 | |||
| Külavanem | Leino Rihkrand | |||
| OÜ | FIE | MTÜ | ||
| Registreeritud jur. isikuid | 4 | 0 | 0 | |
| Küla ajalugu | ||||
Üllatuslikult on Võlla maastik Eesti kontekstis üks paremini säilinud mõisaaegsete põldude mustriga ala.
16.sajandi lõpu ja 17.sajandi alguse Rootsi kaartidel on Muhu saar hõreda asustusega. Võlla nime sel ajal kaardil veel ei ole. Võlla tulevane ala on tühi metsa või rohumaa laik kaardil. 17.sajandi teisel poolel panevad Rootsi mõõdistajad Muhu saare kaardile Magnusdahli mõisa- see on Võlla mõisa algne nimi. Kaardil on näha väike mõisakompleks, teed Hellamaa ja Liiva poole. Küla kui sellist pole veel märgitud, on vaid mõisa juurde kuuluvad hooned.
Vene keisririigi kaardil (1750–1860) Võlla mõis laieneb. Mõisa ümbritsevad suured põllulapid, metsatukad ja karjamaad, esimesed talud tekivad mõisast veidi eemal. Kaardil on kirjas: Magnusdahl mõnikord ka paralleelselt Wolla, Wölla või Völla.19.sajandi lõpu kaartidel (1860–1918) on Võlla mõis kindel punkt Muhu kagupoolses osas. Tänapäevase Võlla küla kuju hakkab välja joonistuma. Märgitud on väikesed talukesed (4–6 tükki) Esimestena on nimetatud Nõmme ja Mardi. Maareformiga ilmub kaartidele (1919–1940) pärast mõisamaade jagamist Võlla asundus – endise mõisa põldudele rajatud talud. Kaardid näitavad sirgeid, ristkülikukujulisi põllumaid (maareformi tüüpiline tulemus), uusi talukohti.
Nõukogude perioodi kaartidel (1945–1990) on näha kolhoosiaja ümberkorraldused: talude piirid kaovad, tekivad ühised kolhoosipõllud ja istutatud metsad.
Taas iseseisvumise järgsed kaardid (1990–2000) märgivad Võlla küla ametlikult omaette külana, endiste talukohtade taastamist, vana teede võrgu püsimist, põldude erastamist. Mõned ajaloolised põlluservad on veel samas kohas nagu mõisaajal. Tänapäeval on näha uuenenud talud ja suvila-tüüpi majapidamised väiksematel maatükkidel.
Praegune küla asub kahel pool Kuivastu maanteed. Mere poolse Võlla bussipeatusekõrval on näha tsaariaegne venekeelse küla nimega kõrge kivipost. Nüüdseks on vald selle, kui vaatamisväärsuse, infotahvliga tähistanud. Teine Võlla vaatamisväärsus on looduskaitsealune rändrahn, mis on samuti tähistatud ja asub mõned sajad meetrid küla teeristist Liiva pool. Küla post olevat sellest kivist raiutud ja kunagi ammu olid noored kivil tantsimas käinud. Üle tee asuvad Nõmme ja Saadu, kus elavad veel põliste taluomanike järeltulijad. Nende majade läheduses oli ammustel aegadel olnud küla kiigeplats. Kusagil samas veel varem Killu kõrts. Külasse suunduva tee alguses oli Tänavasu ja Jaani koht, mida enam pole. Samuti pole tuulikut, mis asus külatee ääres põllul ja kuulus Sepa-Ansu talule. Muiste oli Muhus metsa vähe. Hellamaa kiriku torn paistis külasse ja Kesse majaka tuli plinkis öösel aknast sisse. Miljoni vaade väinale hakkab nüüdseks kinni kasvama. Esimene talu külla jõudes paremal on Ennu, selle kõrval Kiviristi, mille õuel maa sees suur kivist rist veel 70 aastat tagasi näha olnud. Edasi tuleb Uuetoa ja Lauri. Tänava vasakul küljel esimene pere on Mihkli, kus elab veel endiste külaelanike järeltulijaid, edasi Mardi, Sepa-Ansu, Andruse, Sepa-Mihkli, Ärma. Rannas on paremal pool teed Lolli, Kansi, Juri ja nende vastas Niidi. Külasse on kerkinud kümmekond suvemaja, neist enamus rannas. Kolmest perest käivad lapsed koolis või on nooremad. Külal on üldkasutatav ujumiskoht ja väike paadikanal. Randa aitavad korras hoida veised ja lambad.
Teksti koostamisel on kasutatud AI abi, infot lehelt ylo.rehepapp.com ja Mardi Helju mälestusi.
Jõuluaegseks magustoiduks võiks sobida üldtuntud ahjuõunte retsept. Kodused õunad lao pannile. Pane praeahju kuuma, oota kuni koor katki lööb ja õuna sisu välja vahutab. Siis on õunad valmis ja võib ahjust välja võtta. Söömiseks pane õun taldrikule, riputa peale suhkrut ja kaneeli või söö jäätisepalliga. Maitsevad hästi nii soojalt kui külmalt.