Viira
8. - 14. detsember

  2015  2024  2025
Elanikke 53 60 61
Noorim elanik 3 a
Vanim elanik 89 a
Pindala (km²) 3,82
Asustustihedus (in/km²) 15,7
Külavanem Mare Noot
  OÜ FIE MTÜ
Registreeritud jur. isikuid 14 1 1
Küla ajalugu      

 

Jalutuskäik Muhumaa südames

Vanemad jäljed asustuse võimalikkusest pärinevad II aastatuhande keskpaigast e.m.a. Kuni 1962. aastani läbis küla Kuressaare-Kuivastu maantee, pärast seda ehitati asfalttee küla südamest põhja poole.

Tüübilt on küla ridaküla. Vanemate inimeste jutu järgi on küla nimi tulnud sellest, et põhiküla majad asetsevad reas ehk viirgas. Üksikud talud asetsevad kuni kilomeetri kaugusel karjamaade ääres.

  • Viira küla algab Aki taluga, kust sai 1950. aastail Aki Vassli valmistatud maailma parimat peenleiba. 1990. aastatel avati seal teadatuntud Aki kõrts - esimene Muhus.
  • Vaatame vasakule, näeme 1988. aastal kerkinud Sarapiku talu ja üle suure asfalttee on 2011. aastal valminud Juhani talu. Sealt edasi liikudes näeme Jaagu ja Jaani talusid. Jaanilt paistab 2020. aastal ehitatud Jänesekopli suvemaja.
  • Läheme edasi mööda Liiva-Piiri kergliiklusteed. Pilk jääb kinni ilusatele kuuskedele, pihlakatele ja õunapuurivile. Kuusehekk istutati tuuletõkkeks 1950. aastate lõpus.
  • Ei saa mööda vaadata Kooliaia (Kooliaa) mäest (kus praegu Reinu talu kelder peal) ja aeglustame sammu, et imetleda elumaja raudkivist müüre.
  • Seisatame Lauritse väraval ehk külakolmnurgas ehk krässukal (Reinu talu musta koera järgi), kus aastavahetustel külarahvas kokku sai. Lõuna poolt tulid Toomu-Jaani, Mihkli, Saariku ja uuemal ajal ka Uue-Toomu rahvas.
  • Möödume taaskord kuuskedest ja tulebki Kuusiku talu, mida rahvas Tähvenaks on kutsunud. Siin on erinevatel aegadel asunud veterinaarjaoskond, hobusetall, lüpsikari, nuumveised, raamatukogu.
  • Mõned sammud edasi on endine Peedu rehetalu, mis kolhoosiajal ehitati ümber laudaks. Enne seda peeti siin suuri külapidusid.
  • Üle tee silmame Tiiriki talu, kus 1939.a peatus oma Saaremaa visiidil EV esimene president Konstantin Päts.
  • Mõne sammu kaugusel vasakul on Poali-Andruse ja kohe seal kõrval Tähvena-Tooma (rahvasuus Tänduma). Üle tee näeme Essi talu. Omal ajal elas siin Viire Vassel, kes tuli jäätüki peal Viirelaiult Kuivastusse Merandale kosja. Hiljem ostsid nad Essi talu.
  • Hansu talul on huvitav saamislugu. Maja, mis Võikülas oli ehitatud esimese maailmasõja ajal ohvitseride kasiinoks, toodi Hansule elumajaks. Maja oli suur ja siin elas perenaine üksinda. Tolleaegne Saare kombinaat sisustas tühjad toad masin- ja kangakudujatele, õmblejatele, juuksurile ning fotograafile.
  • Liigume edasi ümmarguse peegli juurde, kust viib tee Põllu ja Metsa tallu.
  • Kopli talu jääb tee äärde, siin oli kunagi külakool, täna saame tiigis konnasid ja hundinuiasid vaadata. Siin on küla läänepoolne piir.
  • Põikame üle tee Orbuse ja Oti põlistalude juurde. Oti Villem oli üle Muhu tuntud kingsepp, kelle kätetööd hinnati ka väljaspool Muhu. Nende kahe talu vahel on ehitusjärgus Allika talu.
  • Kaarli talus pidas pererahvas poodi. Pärast Grünthalite Eestist lahkumist tehti sinna haigla.
    Haigla sulgemise järel jäi maja tühjaks ja läks Saare kombinaadi valdusesse ning seal hakkasid tööle õmblejad, juuksur ja villavahetus.
    Kaarli talu naaber on Männiku talu, mis haigla ajal oli arstide elamu.
    Kaarli talust üle tee asub endine Uueelu (Uielu) talu, mida nüüd kasutatakse suvemajana.
  • Astume edasi Nõmmküla suunal Uuesaadu (Uiesaadu) poole, kus elas Rudolf Paist, kelle käest sai ikka abi, kui hammastega mingi probleem tekkis.
  • Meie jalutuskäik lõppeb Nuka ja Kääru talu juures. Kääru (Kamp) Meida käest on üles kirjutatud kunagine ümberküla laul, mida jalutuskäigu lõpetuseks üheskoos laulda võime.

Ümberküla laul

Tiirikil oli nurgakivi
Tändumal ei lõpe tüli
Andrusel oli ammu teada
Peedu kohta uiest teada
Tähvenal ei ole mahti
Lauritse uksed seisvad lahti
Toomu vana Tõnu kange
Aadu õue tuisand hange.

 

 Kas teadsid, et …           

  • 1930. aastate algul oli küla noortest meestest moodustatud jalgpalli meeskond, kelle kapteniks oli Orbuse Jüri (Noor). Ta oli käinud välismaal ja toonud kogu meeskonnale sealt kaasa selle aja kohta väga hea varustuse. Meeskond mängis üsna hästi, võistlustel käidi Pärnus, Lihulas, Kuressaares.
  • Küla noored korraldasid igasuguseid huvitavaid võistlusi. Näiteks korraldati tantsuvõistlusi. Prooviti, kes kõige kauem suudab polkat tantsida. Rekordi on püstitanud Liidi Soond ja Arteemi Lahke Toomu – Jaanilt, kes tantsisid järjest 75 minutit.
  • Luuletaja, tõlkija ja keeleteadlase Villem Grünthali (1885-1942) pseudonüüm on Villem Ridala.
  • Linaleotustiigi taga asub Kullervo kivi. Kullervo kivil istunud Vassili Grünthal ja Madis Küla-Nurmik, kui nad eepost "Kullervo" tõlkisid.
  • Kaugsõidukapten, kapten-major Jaan Klaar on sündinud Viira külas Peedu talus.
  • Aktiivsed noored taastasid 1960. aastail küla kiige ja võrkpalliplatsi, mis asus Tähvena-Tooma ja Hansu vahel. Sinna kogunes õhtuti palju ümberkaudseid noori ja aktiivset tegevust jagus hiliste õhtutundideni.
  • Külaelanikud mäletavad, et praeguse Kuressaare-Kuivastu mnt rajamisel leidsid arheoloogid Essi mäest inimluid ja kolpasid. Siin asunudki muistne kalmistu.
  • Jaan Vorms (1885-1936) prosaist ja ajakirjanik (Meie Maa toimetuses) kasutas 7 erinevat pseudonüümi.
  • Liidia Sander (1920-2012) oli esimene Muhu kutseline ämmaemand, kes hinnatud meditsiinitöötajana abistas muhulasi mitmekümne aasta jooksul.
  • Rein Lahke (1934 - 2020) on 45 aasta jooksul pannud aluse suure osa muhulaste matemaatikateadmistele ja oskustele. Pensionärina tegeles ta ka Muhu ajaloo uurimisega.
  • Arved Liitmäe (1942-2023) oli kauaaegne peaagronoom ja Muhu kolhoosi esimees
  • Saariku talu võitis 2020. aastal tiitli Kaunis Kodu. Saariku talu kannab nime „Sireli ja kiviaed". Esindatud on pea kõik Eesti aretajate sirelisordid.
  • Väga populaarne on nii lasteaia- kui koolilastel kergliiklusteel joosta peeglini ja tagasi
  • Aastal 2025 elab külas ligi 60 inimest, kõige noorem on 3a, kõige vanem 89.
  • Pikemalt saab küla ajalugu lugeda Ülo Rehepapi ülevaatest: http://ylo.rehepapp.com/Muhu/K%C3%BClad/Viirak%C3%BCla/Viirak%C3%BCla.html
  • Põnevaid fakte on leitud Maris Liitmäe kodu-uurimustööst, aastast 1992

MUHU ÕLLESUPP ehk SOE ÕLUT

Vaja läheb:
0,5 l koduõlut või tumedat õlut
0, 5 l vett
100 - 200 g suhkrut
4 - 5 muna
0,2 l vahukoort või 1pakk toidukoort
rosinaid, vaniljet
300 g saiakuubikuid
võid saiakuubikute praadimiseks

VALMISTAMINE:

Pane vesi, õlu ja rosinad keema. Lisa umbes pool suhkru kogusest. Klopi munad ülejäänud suhkruga kergelt vahule, lisa koor ja kalla õllesegu sisse. Sega ja ära keema lase. Prae saiakuubikud võis. Kui meeldib võid ka praadimata jätta. Serveerimiseks pane saiakuubikud taldriku põhja, kalla potis oodanud maitsev segu peale  ja naudi.