Vanamõisa
1. - 7. detsember
| 2015 | 2024 | 2025 | ![]() | |
| Elanikke | 38 | 37 | 35 | |
| Noorim elanik | 10 a | |||
| Vanim elanik | 90 a | |||
| Pindala (km²) | 2,61 | |||
| Asustustihedus (in/km²) | 14,2 | |||
| Külavanem | Kutt Oll | |||
| OÜ | FIE | MTÜ | ||
| Registreeritud jur. isikuid | 4 | 5 | 0 | |
| Küla ajalugu | ||||
Üldise arvamuse kohaselt olnud praeguse Vanamõisa küla kohal kunagine Muhu (ainus) ordumõis, mis taaniajal, 1626. a paiku praeguse Laheküla territooriumile, kunagisse Ennekyla vakukeskusesse ümber asustati. Tuleks siiski märkida, et orduaja lõpul ning peale Liivi sõda võis siin mõne suurema talu näol küll midagi tänases mõistes mõisa-taolist olla (teatakse isegi selle asukohta pärastiste Juri ja Tähvena talude vahel).
Väheste aardeleidude põhjal (paar hoburaud-sõlge jmt.) võib küll arvata, et püsiv asustus praeguse Vanamõisa küla kohal kindlasti ka muinasaega ulatub. Samas puuduvad meil varased kirjalikud allikad ja esimest korda esineb Vanamõisa nimi küla tähenduses esimeses rootsiaegses maaraamatus 1645. aastast.
1674. a De la Gardie missiivis märgitakse Vanamõisa küla kahel adramaal juba viite peremeest: neli neist on Wannemoise lisanimega – Matz, Laur, Hann ja Teffen ning viiendat, veerandil adramaal koormisi kandvat nimetatakse Tanneme Lüll. Esimest kahte peremeest võib hilisemate Matsi-Laasu ja Lauri eelkäijateks pidada, kolmandat ehk Simmuga seostada ja neljandat pärastiste Tähvena ja Juri eelkäijaks arvata, aga Tanneme Lülle järglast ei oska enam kuidagi leida.
Nälja- ja katkuaja paistab Vanamõisa olevat suhteliselt hästi üle elanud. 1713. a protokollile lisatud vakuraamatus on juba kolm talu (hilisemad Lauri, Juri ja Tähvena) teovõimelisteks arvatud ja järgnevates adra-revisjonides kannab neljandana Suuremõisale koormisi ka Wannamois Simmo. Matsi-Laasu oli 1730-ndatel veel söötis, kuid hiljemalt 1744. aastast hakkas siingi Matze Laso Jack koormisi kandma. Sajandi lõpuks sai (Simmult) omale adra-talu asustuse ka seni vabade inimestega asustatud Sepa ja 18./19. sajandivahetuse nn. reguleerimiskaardid kujutavad Vanamõisas kuute talu. Kuus arvestustalu püsis Vanamõisas 19. s lõpuni. Kuigi talude tükeldamine sai võimalikuks juba 19. s lõpul, tekkisid osatalud (Kesküla, Uielu, Silla ja hiljem veel Randla) Vanamõisas alles 20. sajandil.
1871. aastal ehitati Vanamõisa eraldi koolikoht. Seni oli õpetust antud (luteriusu küla-koolina) Simmu talutoas. Koolimaja teatakse olnud Välja maja taga.
EV-aegseis kruntimisandmetes olid kuus Vanamõisa põlistalu peaaegu võrdselt 55-hektarised (suurim oli 55,61-hektarine Sepa ja väikseim Lauri – 54,42 ha). 1939. a talundilehtede järgi olid enam-vähem esialgsesse suurusse jäänud Sepa, Juri ja Lauri; Matsi-Laasust, Simmust ja Tähvenast olid osatalud eraldatud (Randla eraldati Laurist alles üsna enne viimast sõda).
1949. a kevadel tehti Vanamõisast (koos oma Piiri "vabadikukülaga") kolhoos "Jõud", mis üsna varsti Viiraküla kolhoosiga "Uus Muhu" ja hiljem "Linnuse" ning Suuremõisa "Kajakaga" liideti. Sellest sai lõpuks ligemale poolt Muhu hõlmav kolhoos "Ühendus" ja Vanamõisa küla põldudele rajati selle töökojad ning muud ehitised. Sel ajal oli miskipärast kombeks ehitised ikka sulapõldu teha – peaasi, et "sai piirikivid maha maetud – maa me kõigi jagu!"
21. sajandi seisuga saamegi 13 Vanamõisa "suitsust" rääkida, milledest 11 (kui Simmul kahte suitsu lugeda, siis isegi 12) olid uues sajandi teisel kümnendil veel täiesti olemas. Tuleks rõhutada, et Muhus ei ole vist ühtki teist põlisküla (peale väikese Aljava), kus võiks ligilähedaseltki sama palju elukohti kokku lugeda, nagu neid 19. s lõpul ja 20. s algul on olnud!
Vanamõisa on niiöelda kuulsust kogunud 2007. a saates "Osoon" , milles näidati Eldur Väärtnõu (Simmu talu) iseehitatud elektrisõidukit ja kelle majapidamises tootis elektrit enda ehitatud tuulegeneraator.
Lõpetuseks ka üks humoorikas vahejuhtum: „1936. a oli keeristorm, mis tõstis meie küla Lauri Veski jala pealt sedamoodi maha, et tiivad jäid ülespoole. Ja siis oli tükk aega jutt, et Vanamõisa Lauril olla helikopter."
RETSEPT: Ella tuhlid
Lihtsalt kartulid ära keeta, vähemalt pool tundi. Tambi kartulid ja pane juurde praetud sibul ja väikesed lihakillud. Lisa koor (kas hapu- või rõõskkoor). Siis sool ja kõik segamini. Siis on väga hea maitsega!


