Vahtraste
24. - 30. november
| 2015 | 2024 | 2025 |  | |
| Elanikke | 26 | 34 | 32 | |
| Noorim elanik | 4 a | |||
| Vanim elanik | 76 a | |||
| Pindala (km²) | 6,39 | |||
| Asustustihedus (in/km²) | 5,3 | |||
| Külavanem | ||||
| OÜ | FIE | MTÜ | ||
| Registreeritud jur. isikuid | 5 | 0 | 1 | |
| Küla ajalugu | ||||
Wachtrise küla nimi esineb esimest korda 1645.aasta maaraamatus, seega on seda küla mainitud peaaegu 200 aastat hiljem kui Tamse, Tupenurme ja Mäla külasid, mis kõik võivad kolme aasta pärast oma esmamainimise 575.aastapäeva pidada.18. sajandi lõpu kaardil on küla 8 talu kirja pandud Vahtrasoo nime all. 18. sajandi lõpust kuni mõisaaja lõpuni kuulus Vahtraste Võlla mõisale.
 |
1885.aastal ehitati Vahtraste majakate tuleliin, mida merekaartidel Raugi tuleliiniks nimetatud ja rahvasuus Lõetsa tuletornina teatakse. 1906.aastal pandi püsti terassõrestikust tuletornid, mis tänu oma treppidele muljetavaldava disainiga olid ja mille fotod laialt postkaartidena levisid. Hiljem on need tornid ümberehitatud.
Kolhooside ajal kuulus Vahtraste esialgu kolhoosi Suur väin koosseisu, hiljem Muhu kolhoosi.
Vahtraste taludest vanim paistab olevat Kesküla, mis alates 17 sajandist kandis Tusti nime, teine vana talunimi on Tika.
Kesküla on kõigi Muhu Maltiste ürgkodu, mille asukate saatus pärast II maailmasõda oli kurb, sest pere küüditati, kuna perepoeg Johannes, kes oli 1944.aastal Rootsi põgenenud, oli sealt luurajana 1948. aastal tagasi tulnud ja siin arreteeritud. Ülejäänud pere küüditati märtsis 1949. Kesküla jäi kolhoosile ja 1970.-st aastatest oli see EÜE rühmade majutuskoht, mille Maltiste pere maareformiga tagasi sai.
Vahtraste Poalilt on pärit Muhu Aavad, kellest kõige kuulsam on juba Hellamaal sündinud Soome peapiiskop Herman Aav.
Vahtraste Noore-Jaagu on Meistersonide suure suguvõsa algkodu, kuigi Meistersonide nime Muhus enam ei leia. See on nimelt suguvõsa, kes eestistamise ajal endale kõige erinevamad perekonnanimed võtnud. Nii on perekondade Mereäär, Merekivi, Meriluht, Merilaht, Meriväli, Kuivastu, Maibla, Maidla, Merila ja Metsma esivanemad kandnud Meistersoni nime.
Vahtraste põlistalu Tika on küll kadunud, kuid Lõo, mida praegu Veinitalu nime all tuntakse rajati Tika Paistude poolt. 1960. aastatel ostis koha Marju Lauristini pere. Pärast lahutust jäi see Roosedele ja Marju Lauristin hakanud Tartumaale oma uue abikaasaga uut "Muhu" rajama. Lõo suvedel käis perel külas palju kultuuriinimesi. Üks Muhus käinud külalistest oli kirjanik Ene Mihkelson, kellega kahasse Tartumaale "Uus Muhu" rajati.
Majakavahi eluase seisab oma kohal alates 1905. aastast. Esimene majakavaht oli Läänemaalt pärit Matvei Liiv. Teise maailmasõja järel elas ja töötas seal poola päritolu Josif Schapel oma perega. Praegused omanikud on Eestis tuntud Taivo Piller ja Mart Haber.