Suuremõisa
27. oktoober - 2. november

  2015  2024  2025
Elanikke 38 53 55
Noorim elanik 6 a
Vanim elanik 94 a
Pindala (km²) 3,17
Asustustihedus (in/km²) 16,7
Külavanem Kaie Õun
Külaselts Jaani Saadu Külaselts
  OÜ FIE MTÜ
Registreeritud jur. isikuid 10 2 3
Küla ajalugu      

 

Muhu Suuremõisa küla tekkelugu ulatub peagi juba 170 aasta taha. Ajalooliselt on tegemist olnud kahe külaga: Suuremõisa I (rahvapäraselt Jaani-Saat) ja Suuremõisa II (rahvapäraselt Sillaääre), mis tekkisid umbes kümneaastase vahega Muhu Suuremõisa (Mohn Grossenhoff) maadele ja said sealt ka oma nime. Suurmõis kui Muhu vanim ja läbi aegade suurim mõis on alati olnud riigi- ehk kroonumõis ja 17. sajandi algusest on tema ajalugu päris hästi teada. Kui 19. saj keskel hakkas Vene tsaaririigis kehtima uus talurahvaseadus, siis algas mõisamaadest kruntide eraldamine ja talurahvale jagamine, tegelikult järelmaksuga müümine. Esmalt mõõdeti 1858. aastal Suuremõisale kuulunud, Tikaaru riigimetsa naabrusse jäävatest väga kehvadest maadest välja 25 ühetiinust (umbes 1 ha või pisut rohkem) platsi (muhupäraselt latsi ehk latsikohta) ja anti ülerahvastatud taluperedes sulaste ja/või vabadike seisusse jäänud peredele, kes reeglina olid juba varem õigeusu vastu võtnud. Nii tekkiski Suuremõisa I-ks nimetatud küla. Kümmekond aastat hiljem, 1869. aastal, mõõdeti Suuremõisa maadest välja 21 suuremat krunti, kus oli 2-3 ha senist mõisapõldu, lisaks heinamaa Suurlaiul ning Tikaaruga piirnevast  mõisamaast karjamaa. Sellega tekkis  uuremõisa II küla (rahvasuus Sillaääre). Kuna küla asus endistel mõisapõldudel, siis kaugemate muhulaste kõnepruugis elasid sealsed asukad Suuremõisa põllal ehk põlte sihes.

Senini säilinud latsikohtade väljaostmise aktidest nähtub, et alates 1. jaanuarist 1887. tuli iga-aastaselt koha eest tasuma hakata ja väljaostmine pidi toimuma 44 aasta jooksul, st 1. jaanuariks 1931. Eesti Vabariigi tulek ja uued seadused kaotasid nimetatud aktide kehtivuse. Nö ühiskondlikest rajatistest on teada 1860-ndatel ehitatud Suuremõisa kogukonna kohtumaja kohas, kus hiljem paiknes Ränga latsikoht. Oma külakooli sai Suuremõisa alles 20. saj algul, kui Rannal ehitati uus elumaja, kus oli ka koolituba ja eluruum kooliõpetaja jaoks. 8 aastat (u 1900-1907) anti Rannal Suuremõisa ja Kantsi lastele algharidust, kuni kool koliti Kantsi Juriväravale, kuhu see jäi tõenäoliselt kuni uue koolimaja valmimiseni Liival 1920. aastal. Hilisemast ajast, 1930-ndate keskelt, pärineb Suuremõisa pritsikuur. Pole teada, millistel kaalutlustel mõnda külasse neid rajati, teistesse aga mitte, kuid vabatahtliku tuletõrje tegevus oli Muhus juba oluliselt varem alanud.

Suuremõisa küla loos on olnud paremaid ja halvemaid aegu. Sõda, küüditamised ja pikk kolhoosiaeg räsisid küla tublisti, vähenes perede arv, elanikke jäi väheseks ja tulevik polnud kuigi helge. Aga muutusid ajad ja olud ning taas on elu Suuremõisas saanud uue hoo. Kui veel 1990. aastatel arvati, et sellest saab suvitajate-küla, siis tänaseks on juhtunud vastupidine – elu tuleb siia tagasi. Noored pered on leidnud tee esivanemate kodudesse või avastanud Muhu võlu enda jaoks täiesti uuesti. Küla elab ja kasvab, olles muhuliku elujõu ehe näide. 2007.aastal loodud külaselts hoiab koos kogukonda ja traditsioone ning kunagisele Matsi kinnistule tekkinud külaplats on hooldatud ja aktiivselt kasutuses. Suuremõisa küla on tuntud oma rikkaliku laulutraditsiooni poolest — siin on ehedaid meestelaule salvestatud juba aastakümnete eest ning see pillimängu ja laulmise vaim on elujõulisena kandunud edasi kuni tänapäevani. Suuremõisa pritsikuur seisab siiani, on remonditud ja korras ning justkui külale sümboliks. Ja kui mõni aeg tagasi oli majade akendes rohkem pimedaid ruute, siis nüüd süttivad õhtuti tuled. Püsielanikke on taas rohkem kui suvitajaid. Hetkel käib meie külast kooli igapäevaselt 11 last ning ka koolibuss sõidab siit läbi. 2025. aastal andis meie küla välja ka üle 300 leheküljelise kõvakaanelise raamatu "Suuremõisa ja Laheküla kodulugu", mis annab põhjaliku ülevaate küla tekkest ja  peredest selle algusaastatest kuni tänapäevani. 

Suuremõisa on saanud viimastel aastatel "arenevaks külaks" mitte ainult paberil, vaid päriselus. Uusi kinnistuid on tekkinud ning vanu kodusid on taastatud armastuse ja austusega. Suvine liiklus külatänaval on Muhu mõistes lausa linnalik – aga külarahvas muigab, mitte ei kurda. "Elu käib", öeldakse lihtsalt. Ja elu siin tõesti käib – nii mineviku kui tuleviku suunal. Suuremõisa on küla, kus mälestused on elus, aga pilk on suunatud edasi.

01. november kell 14 ootame kõiki huvilisi Suuremõisa külaplatsile - toimub väike ekskursioon meie armsas külas ning hiljem vestlusring külaplatsil koos sooja tee ja võimalusega meie "Suuremõisa ja Laheküla kodulugu" raamatut soetada.

Lisaks juba saadud infole, soovitame kindlasti kuulata ka järgmiseid pärle:

Lisame ka meiepoolse lõunapakkumise. 

Kuna Suuremõisa küla on tekkinud mõisamaadele, siis pakume omalt poolt ka mõisas tehtud toite:

Soolaseks soovitame "Küpsetatud haug kooreses valgeveinikastmes"

Koostisosad (4-le):

  • 800 g värsket haugi fileed (võib asendada koha või ahvenaga)
  • 1 tl soola
  • ½ tl valget pipart
  • 1 spl sidrunimahla
  • 2 spl võid
  • 1 sibul, hakitud
  • 1 väike porgand, riivitud
  • 1 klaas (200 ml) kuiva valget veini
  • 100 ml koort (35%)
  • 1 tl jahvatatud sinepit
  • 1 tl tilli või peterselli, hakitud
  • 1 spl nisujahu
  • 1 spl võid (kastme jaoks)

Valmistamine

1. Valmista kala:

  •  Puhasta ja fileeri haug (või kasuta valmis fileed).
  •  Maitsesta soola, pipra ja sidrunimahlaga. Lase seista 15 minutit.

2. Küpseta köögiviljad:

  •  Sulata pannil või. Lisa hakitud sibul ja riivitud porgand, hauta 5–7 minutit, kuni sibul on klaasjas.
  •  Lisa valge vein ja kuumuta paar minutit, kuni alkohol aurustub.

3. Küpseta kala:

  • Tõsta köögiviljasegu ahjuvormi põhja.
  • Aseta peale kalafileed.
  • Kata fooliumiga ja küpseta 180 °C juures umbes 25–30 minutit, kuni kala on läbi küpsenud.

4. Valmista kaste:

  • Sulata potis või, sega sisse jahu ja kuumuta 1 minut.
  • Lisa ahjuvormi küpsetusvedelik, sega, kuni kaste pakseneb.
  • Lisa koor ja sinep, kuumuta korraks läbi. 
  • Lisa hakitud till või petersell.

5. Serveeri:

  • Vala kaste kalale ja serveeri keedetud kartulite, värske köögivilja ja mõne tilga sidrunimahlaga.

* Nipp

Kui soovid eriti mõisalikku maitset, lisa kastmesse natuke safrani või valget portveini ning serveeri hõbedasel vaagnal või keraamilisel taldrikul.

Magustoiduks aga saksapärase nimetusega "šnellklops" - ehk saate peagi proovida ja aimu, milline meie jaoks üsna harjumuspärane magustoit kunagi nii peent nime kandis…

Head isu!