Soonda
20. - 26. oktoober
| 2015 | 2024 | 2025 |  | |
| Elanikke | 29 | 31 | 32 | |
| Noorim elanik | 2 a | |||
| Vanim elanik | 94 a | |||
| Pindala (km²) | 4,87 | |||
| Asustustihedus (in/km²) | 6,4 | |||
| Külavanem | Kadri Keert | |||
| Külaselts | Soonda Külakogukond | |||
| OÜ | FIE | MTÜ | ||
| Registreeritud jur. isikuid | 10 | 1 | 4 | |
| Küla ajalugu | ||||
 |
| Foto: Kaarel Tuul |
Soonda kandi asustus on iidne nagu mõned arheoloogilised leiud ja naaberküla muistised kinnitavad. Nagu paljude teiste Muhu külade kohta juba kirjutatud, on ka Soonda esmamainimine seotud Taani aegse revisjoni kandega kui 1569 a. mainitakse Sonetacke Wacke nimelist majandusüksust, mis arvatavalt sisaldas tänapäeva Lepiku-Targa, Soonda ja Mäla, ehk ka Raegma. Sellest ajast on Soonda ikka tuntud sama nime all, vahel küll ühe o-ga ja see nimi on arvatavasti seotud jõe ehk soonega ja sellest kõige mõistlikuma ülepääsu kohaga. Sonetacke kui soone ehk jõe tagune. On ju just siin Hellamaa ja Mõega kõrgendike ja Muhu paese „emamaa" vahe kõige kitsam, ja pääs kõige hõlpsam üle niinimetatud Muhu soo, kus mõne tuhande aasta eest lainetas merelaht või väin.
 |
| Foto: Kalmer Saar |
Paraku pole minevik Soondat hellitanud. 1944. a oktoobris, Punaarmee dessandi käigus Saaremaale, põlesid Soonda külas järgmised ka tänapäeval toimivate talude elumajad: Mihkli; Peetri, Lauri-Aadu; Paali, Jaagu, Kaegu-Tähvena. Osa neist ehitati uuesti üles, osadest on säilinud tänaseks ainult abihooned. Palju on kaduvikku läinud ka intensiivse maaparanduse ja riigimaantee ehituse tõttu. Kaugemalt minevikust on teada küla täielik tühjenemine Põhjasõja ja katku ajal, aga küllap ka Liivi sõja käigus.Nii võib öelda, et Soonda munakivitee ääres on vanad taluõued näinud põlvkondade tulemist, kadumist ja taasasustamist. Ühe sellise tõusu ajal 19. sajandi teises pooles tekkisid ka mitmed uued kohad üle põllu ja need palistavad tänagi kunagist ühendusteed Raagi männi juurest lõuna poole. On andmeid, et 1881. a. elas Soondas 176 inimest, ja enne esimest ilmasõda, kui J. Pääsuke oma kuulsad külarahva fotod tegi, koguni 200. Tõus jätkus ka iseseisvuse saabudes, moodustati talud ja mitmedki soondalased olid tuntud väljapool küla. Siis tulid uued ajaloo keerdkäigud. Oluline on ka märkida, et juba 1820ndatest aastatest oli Soondas oma külakool, mis tegutses luteriusu koolina kuni Liival uue koolimaja valmimiseni 1920 aastani. Nüüd on elanike arvuks 32, aga suvise jaanitule ääres on rahvast siiski palju rohkem. Selle aasta mai viimasel päeval oli küla kokkutulekul osalemas 75 inimest.
 |
| Foto: erakogu |
Võib arvata, et just Soonda asukoht on määranud praeguse külatuumiku kujunemisel määravat rolli. Soonda asus tähtsal ühendusteel - küla läbis põhiline liiklussoon – algul Kuivastu-Vahtna post-maantee ja peale väinatammi valmimist Kuivastu-Kuressaare maantee. Nuudi pere kiviaia nukas on siiani säilinud üks postimaantee verstaposti tähis. 1929. aastal valmis küla läbival teel uhke munakivitee. Munakivitee on siiani säilinud ning lisab külale olulise miljööväärtuse. Praegune peatee, mis nüüd läheb Soonda kõrvalt läbi, ehitati alles 1960ndatel. Küla ümber asuvad viljakad põlispõllud - praegu pigem küll rohumaana tuntud Paekste, Ristipõld ja Seamäe põld.
Lisaks soodsale asukohale tähtsal ühendusteel oli siin ka suur allikas, mis teenis külakaevu ülesannet, kust külaelanikud joogivee tarbeks vett võtsid. Allika kõrval asub Allika tiik, kuhu suurvee ajal allikast vett juurde voolas. Kaigu-Tähvena Joosep Naaber mäletas, et talvel tehti jäätunud tiigile laste jaoks karussell. Tänapäeval on allikas ja tiik säilinud, kuigi sademetevaesemal ajal jäävad mõlemad kuivaks. Allika tiigi ääres oleval külaplatsil peetakse tänasel päeval küla jaanituld ning korraldatakse muid küla kooskäimisi.
Olulisi maamärke on külas veelgi. Kaegu-Tähvena Joosep Naaber oli veendunud, et Ynglingide saaga kuningas Ingvar on maetud külast üle suure maantee asuvate põldude vahelt Targale viiva tee äärde, suur rändrahn on siin tänini alles. Ingvari kivi läheduses on ka Tõllagi mägi, mille nimi tulnud sellest, et Rootsi kuninga tõllad on seisnud seal. Neist kahest punktist küla poole jääb Paade-augu põllale vana lubjapõletusahi. Jaagu Siina mäletamist mööda oli seal umbes 1920ndatel rajatud küla ühine lubjaahi, kus lubja saamiseks tegid kõik pered koos tööd.
Veidi maad edasi, Kuivastu poole, asub Rangi allikas. Tegu on hobuse rangi kujulise allikaga, mis on oma kuju küll saanud inimtekkeliselt. Nuudi Inna käib sealt siiani endale allikavett joogiks võtmas.
Matsi kiviaia sees on näha kivirist. Aastaid oli selle risti ümber erinevaid lugusi, selge oli, et üks noor naine oli seal õnnetult hukka saanud. 2024 aastal leidis see legend juhuste tahtel kinnituse ning kirjutame tulevastele põlvedele üles. 1920ndatel sõitsid kaks õde Kuivastu sadamasse, üks õdedest pidi sõitma Ameerikasse. Äike ehmatas aga hobuse lõhkuma ning õde saatnud Miina Saar sai õnnetult surma. Soonda küla mehed püstitasid Miina jaoks sinna risti. Miina pere teadis, et ristil olevat ka kirjad peal olnud aga need tänaseks säilinud pole.
 |
| Foto: erakogu |
RETSEPT
Jaagu Sanna hernetamp 1-le inimesele
- Kooritud hernes 100g
- Kartul 100g
- Piima 100g
- Suitsuvorsti või sinki soovi järgi
- Sibulat - 10 g
- Margariini 20g
- Võid
Herned keeta täiesti pehmeks väheses vees. Kartulid teha lõikudeks (supilõigud) ja keeta teises nõus. Kartulite vesi kurnata, herneste vesi jääb. Kartulid võib ka pudruks tampida.
Kartul ja hernes valada kokku, segada juurde piim. Vorsti või sink praadida margariini ja sibulaga ja siis lisada eelnevale massile. Võib veel juurde lisada vähe võid.