Muhu valla juubeliaastal tähistab esmamainimist ka põline kaluriküla Simiste - 375! Vahel tegi küla nimi küll kellegi käe läbi vääratuse ja oli Simisti, aga õnneks see sai tagasi muudetud. Ning meie külas elavad ainult kuulsad, rikkad ja targad inimesed, kasvõi iseenda jaoks. Simiste ei ole kuulus mitte ainult Muhus ega Eestimaal, vaid kinnitamata andmetel terves maailmas, sest siin on müüdud kõige rohkem haugikotlette.

 

Pikka ajalugu võib igaüks ise lugeda siit: http://ylo.rehepapp.com/Muhu/K%C3%BClad/Simiste/Simiste.html

 

Meie jagame Saare talu Marge meenutusi…

 

Simistes olid tugevad perekonnad, kes tegelesid enamasti kalapüügiga. Need vähesed pered, kus meest majas polnud, olid põllumehed, kes töötasid Muhu kolhoosis, mis jagunes kaheks osakonnaks ehk Piiri ja Hellamaa. Samuti jagunes ka Saare Kalur osakondadeks.

Mina mäletan veel aega, kui nn vanas sadamas kees elu ja piirkonna kalurid ehk Simiste küla mehed käisid sealt kalalaste toomas ja mõrrad parandamiseks olid seal kadakate vahel. Lõunaranda koliti hiljem, kui seal uued hooned valmis said. Talvel lõigati jääd ja hoiustati seda nn jäähoidlas. Seal oli parketiga saal, kus nii mõnigi nääripidu sai näärinalja nähtud. Vanast toredusest on alles vaid valvuri maja, kus nüüd on kuulsust koguv Kala resto.

 

Havanna pood-baar tegutses ka omal ajal aktiivselt, mida pidasid vana sadama elanikud. See soojak oli päris popp koht, mis oli Üllari õue peal. Naised olid ikka tigedad, et mehed sealt kuidagi koju ei tahtnud tulla.

Kunagi oli seal viljakuivati, kus lapsed armastasid soojade viljaterade sees möllata. Kuninglik tunne, kui soojad viljaterad torust kraevahele ladisesid.

 

Kaluritel oli kala alati söögilaual. Siiga soolati tünni ja seda jätkus ka pikemaks ajaks. Loomulikult ka räime, mida kuivatati ja, kes oskas, tegi rullmopse ja muid imevigureid. Lehmad, lambad, sead, kanad olid enamustes majapidamistes. Sealiha soolati tünni ja seda keedeti koos kaalika, kapsa ja porganditega. Hommikutoiduks oli ikka prae soolaliha ja kartul.

 

Talvel käisid ka osad kalurid jääpüügil ehk võrgud aeti jää alla ja saaki ikka oli - ahvenaid,haugi. Märtsis algas paatide kõpitsemine ja ettevalmistus uueks püügihooajaks. Kalalaste viidi ka Virtsu ja Kõrkveresse.

 

Eriline koht oli Simiste poel, kus müüjaks oli Amanda. Üks kord nädalas oli nn vorstipäev, kuhu lapsed saadeti juba varahommikul, kehtis vaid elav järjekord. Päev "Päkapiku" limpsi ja saiapätsiga. Keskpäevaks tuli kaup ja kui koju jõudsid jupi keeduvorsti, suitsuseapea, poolhapude kotlettide ja kotitäie lehmaleibadega, oli selle päeva missioon asja ette läinud.

Tore müüja oli see Amanda - sama käega, millega sulle kilu kotti pani, sama kalase käega tõstis ka lahtist küpsist. Lahtised pikad juuksed, vööni rippuvad rinnad ja plekiline kittel. Kui kooperatiivi aeg sai läbi ja Eha erapoe sinna asutas, tuli rahvast kokku üle Saaremaa. Oli rublaajastu lõpp ja inimesed ostsid hullu aruga, järjekord oli pidevalt uksest välja. Vaevalt et seda aega enam tuleb, kui rahakaste jalaga eemale nügisid, et uutele ruumi teha. Imeline naine, et suutis sinna kaupa organiseerida - nööbist, alleveelaevani.

 

Lapsed käisid suvel TPL-is peete rohimas ja poisid Meremeeste laagris, mis tegutses Simiste koolimajas, kus hiljem oli kasukavabrik. TPL-i aeg oli vahva, sealt said tegijamad ka kilet keevitama, mis tähendas triikmasinaga kilepaanide kokku triikimist. See oli VIP-ide variant, tunnihinne kõrgem, morss magusam ja võileib paksema vorstiga. Buss viis ja tõi kõik juntsud koju. Selline see lugu sai siis...

 

Ja see oli siis pidupäeva söök erinevates variatsoonides (mida saada oli)!

Kartuli,porgandi,kaalika lõigud soolalihaga.

Poti põhja panna eelnevalt leotatud ja kergelt kupatatud suured soolaliha tükid. Kupatusvesi ära valada.
Liha peale lisada kooritud kaalika paksemad viilud (umbes 2cm paksused) ja porgandid. Lisada vesi, loorber ja must terapipar, lasta keema, veidi hiljem ka kooritud kartulite poolikud.
Lasta keeda, kuni liha on pehme.
Kui soovi, võib liha peale keetmist paksemateks viiludeks lõigata ja kergelt üle praadida enne lauale andmist.

Kui keegi teab õiget nime sellele toidule, võib lisada!

 

 

Simiste - nii rõõmus kui tülis ikka koos!

 

Simiste Havanna sajandivahetuse paiku.

 

Simiste tulevased kuulsused käänulise tee alguses. Lõunaranna 2002.

 

Simiste küla kulinaarne kinnitamata rekord.

 

Fotod on pärit Ranna talu Kalmeri aparaadist ja kuulsate külaelanike erakogudest.

 

Koostasid ainuke vähetuntud külavanem ja tema naine.