Raugi
1. - 7. september
| 2015 | 2024 | 2025 |  | |
| Elanikke | 12 | 23 | 25 | |
| Noorim elanik | 4 kuud | |||
| Vanim elanik | 80 a | |||
| Pindala (km²) | 5,1 | |||
| Asustustihedus (in/km²) | 4,5 | |||
| Külavanem | Tõnu Väärtnõu | |||
| OÜ | FIE | MTÜ | ||
| Registreeritud jur. isikuid | 6 | 0 | 1 | |
| Küla ajalugu | ||||
Raugi küla asub Muhu saare põhjarannikul Vahtraste ja Kallaste vahel. Esimesed kirjalikud märked külast on teada 16. sajandist. Raugi põlistalud – Jaani, Juri (tänasel päeval Uue-Jüri), Laasu, Matsi, Mihkli-Matsi ja Nõmme – pärinevad enamjaolt 18. sajandist. Põlistalude hulka võib lugeda ka 18. sajandil asutatud Raugi kõrtsi, millest sai hiljem Kõrtsi-nimeline eluase. 19. sajandist pärinevad põlistaludest veidi Kallaste pool asuv Saadu ning Kõrtsi taha rajatud Petsiku (tänasel päeval Ritsiku). Külas oli eelmise sajandi esimesel poolel „suitsude" arvu arvestades üllatavalt palju tuuleveskeid – tervelt 5 ehk pea igal põlistalul oma. 1990-ndatel moodustati Nõmme rannakarjamaast eraldi Kasesääre koht, kuhu Nõmme Rein uue elumaja püstitas. Jaani on tänapäeval koha viimase peremehe Iivani tütrepoja Mardi ning Mihkli-Matsi koha viimase peremehe Mihkli tütrepoja Peebu suvekoduks. Matsi peremeheks on põliste omanike otsene järeltulija Tõnu, kes on ühtlasi ka Raugi külavanem. Põliste omanikeni ulatuvad ka Laasu peremehe Ando juured. Uue-Jüril toimetab Mihkli-Matsi Mihkli väimees Tarmo, Saadu koha ostsid mandrilt pärit Leelo ja Rein. Nii Uue-Jüril, Laasul, Matsil, Kõrtsil kui ka Saadul elavad aastaringsed elanikud.
 |
| Foto: Mareli Rannap erakogu |
Küla kuulsaim elanik on vaieldamatult olnud käsitöömeister Laasu Iida (Sinaida Vaher), kelle omaloodud mustrite järgi tehtud tikandeid on imetletud Eestist kaugemalgi. Laasu Iida on tikkinud mitmeid ahhetamapanevaid pidukleite, sealhulgas Heli Läätsele ja Heidy Tammele. Heidy Tammele tehtud legendaarse Muhu lilledega üle külvatud estraadikleidi (pildil) kinkis Tamme hiljem Muhu muuseumile.
Iida suur imetlusobjekt oli Vello Orumets, kelle kontsertidel Muhu- ja Saaremaal ta ikka käis ning kellele kingituseks mitmeid esemeid tikkis. Orumets käis korduvalt Laasul oma tulihingelisel austajal külas. Iida armastas väga lilli. Tal oli annet nende kasvatamiseks ning ümber Laasu laiusid lopsakad värvikirevad lillepeenrad. Küllap osa sellest õiteilust jõudis ka Iida tikanditesse.
 |  |
| Foto: Tiiu Mardi erakogu | Foto: Tiiu Mardi erakogu |
Kunstnikuhingega oli ka Mihkli-Matsi Mihkli noorim tütar Anne, kes mandrile ERKI-sse nahkehistööd õppima läks. (Mihkli-Matsi Mihkli vanaema oli muide Muhu kuulsa pulmalauliku Kadri Kuusiku ehk Lalli-Saadu nänne tütar). Annele kui edukale lõpetajale pakuti kohta Tartu Kunstikoolis, ent Muhust ja merest nii kaugel elamine ei sobinud rannaküla tüdrukule. Nii sai ta suunamise Kuressaarde (tol ajal Kingissepa), kuhu perega koos ka kolis. Algul töötas ta Saare Kombinaadis, ent asus siis Pioneeride Majas juhendama kunsti- ning hiljem ka nahkehistööringi. Ometi tõi elu Anne koos mehe Tarmoga ühel hetkel Raugile tagasi ning ta juhendas aastaid ka Muhu kooli nahkehistööringi.
Jaanil toimusid 1980. aastatel mitmel suvel Vive Tolli korraldatud ERKI tudengite kunstilaagrid. Sel ajal võis ümbruskonnas kõikjal sattuda molbertide või joonistusplokkidega noorte otsa. Üles sai joonistatud nii maastikke, kohalikke elanikke kui ka suvitajaid.
Küla all olid omad lautrikohad, kust merele mindi ja kuhu kalasaak toodi. Meenutuste kohaselt olid kõige ilusamad päevad need, kui mehed lestanoodal käisid. Kuigi rannast kala müüa ei tohtinud (kala tuli viia Seanina kalatööstusesse), läks sõna siiski kalasoovijatele laiali ning ostjaid rannas jätkus. Paatidest välja tõstetud kastid olid kenasid pisikesi pakse lestasid täis. Praegusaja lestade kohta ütleb Uue-Jüri peremees Tarmo, et need pole muud kui kaks liivapaberit, kuuseoks vahel.
Otseselt külas üksteisel väga ei käidud. Külaelanike üheks peamiseks suhtlemiskohaks oli see, kui mindi lehmi õhtuseks lüpsiks koju tooma. Teinekord istuti seal lehmi oodates pool tundi või kauemgi ja räägiti kõik uudised ära. Suhtlemise kohaks oli ka lahvka, mida mindi samuti ootama pool tundi või rohkemgi varem.
Küla väljasuremist pole tänaselgi päeval karta, sest nagu on nentinud Uue-Jüri peremees Tarmo: „Raugi tüdrikud oo läbi aegade nii kanged oln, et nemad toovad oma mehed kõik Raugile." Lisaks on küla viimase ca 10-15 aasta jooksul jõudsalt kasvanud. Põlistalude kõrvale on kerkinud Külavahe ja Künkapealse kohad. Neist esimene on Mihkli-Matsi Mihkli keskmise tütre Eljeni ja teine Laasu peremehe Ando tütre Sigriti koduks. Uusi maju on Uue-Jüri ja Saadu vahel ning Saadu vastas üle suure tee. Lisaks on Saadust üle tee Kallaste poole kerkinud täiesti uus „elurajoon" (kokku ca 10 suitsu), kus hetkel küll enamjaolt suvemuhulased pesitsevad, alalised elanikud on vaid ühes elamises – Aspliväljal.
Toimetatakse Raugil usinalt. Saadu pererahvas peab Saadul Kulla Saadu puhkemaja, osaleb kodukohvikute päevadel, pakub toitlustusteenust ning perenaise Leelo käest saab tellida maitsvaid käsitöökomme. Majutust pakuvad ka uute tulijate hulka kuuluvad Asplivälja ja Linnulennu. Kindlasti on paljud märganud Muhu saarel sõitmas Aspliväljalt pärit Muhu värvides külgkorviga mootorratast Muhu Memm. Linnulennul asub aga Muhu esimene ja seni ainus väikelennukite lennuväli. Asplivälja naabruses asuva Kivivälja vesisele karjamaale on pererahvas enda ja oma sõprade tarbeks rajanud maalähedase golfiraja.
Raugi rannas tehakse igal aastal küla jaanituld ning jalad on alla saanud ka muinastulede süütamise traditsioon. Talgupäevade raames on külla rajatud avalik kiigeplats.
Raugi nädalal on kõik oodatud laupäeval 6. septembril kell 14-18 Raugi bussikas avatud kohvikusse. Osaleda saab maleturniiril ning mälumängul, toimub õnneloos. https://www.facebook.com/events/1456224625574753
Kella kuuest aga oodatakse kõiki Asplivälja Muhurajale päikeseloojangu kontsert-kodukohvikusse „Laule Muhust Setoni": https://www.facebook.com/events/644316338063599
Huvilised võivad lugeda ka noppeid Raugi küla kohta eelmise sajandi ajalehtedest Meie Maa, Saarte Hääl ning Kommunismiehitaja. Materjalid on kogunud neti-allikatest Raugi Linnukivi Madis kevad-talvel 2025.
Mingeid erilisi, just Raugi külale omaseid sööke ei oskagi välja tuua. Tavaline söögikord oli ikka tuhlis ja kala. Kala harilikult soolati, keedeti, kuivatati, harvem ka praeti. Pühapäevahommikuti keedeti killatuhlisuppi. Sinna sisse käis tuhlis ja praetud soolapekk ning sööma asudes tõstis igaüks supi sisse laupäeval keedetud tanguputru. Jõuludeks tapeti siga ning smooriti ahjus. Sinna juurde keedeti porgandeid, viilutatud kaalikat ja kapsasektoreid. Tehti makki (nii jahu- kui tangumakki) ning keedeti sülti. Leiba küpsetati ise. Jõuluks, lihavõtteks ja jaanipäevaks tehti leivaahjus saialeiba.
Tangumakk
Keedeti suhteliselt vedel tangupuder: 3l vett, ca 2,25-2,5 tassi tangu, lisati koos praetud sibulaga läbi hakklihamasina aetud soolapekk, umbes 2 dessertlusikatäit soola, loorberit, pipart, majoraani.
Sooled täideti tangupudruga (mitte väga täis). Vesi aeti keema ning makid pandi kuuma vee sisse. Kui sooled olid kuumenenud, nii et sinna õhk kogunes, siis torgiti sisse augud, et õhk välja tuleks ja makid ei lõhkeks.
Keedetud makid pandi rasvainega määritud pannile ning lasti küllalt kuumas ahjus ümbertringi pruuniks küpseda.