Paenase
30. juuni - 6. juuli
| 2015 | 2024 | 2025 |  | |
| Elanikke | 39 | 47 | 43 | |
| Noorim elanik | 10 a | |||
| Vanim elanik | 79 a | |||
| Pindala (km²) | 3,77 | |||
| Asustustihedus (in/km²) | 12,5 | |||
| Külavanem | Ave Toomsalu | |||
| Külaselts | Külaselts Printsi | |||
| OÜ | FIE | MTÜ | ||
| Registreeritud jur. isikuid | 3 | 1 | 1 | |
| Küla ajalugu | ||||
Paenase küla tutvustavat lugu kirja panema hakates oleks väga soovinud intervjueerida mõnda küla eakamat püsielanikku, kes oleks andnud ülevaate küla varasemastest aegadest, peredest, inimestest. Oi kuidas tekkis igatsus naabriproua Elle järgi, küll tema oleks osanud endistest aegadest jutustada. Aga tuli tõdeda, et ei olegi eakaid püsielanikke meie külla alles jäänud, endised pered on vahetunud uute põlvkondadega ja uute inimestega väljastpoolt. Seetõttu sai Paenase küla tutvustav lugu kirja pandud läbi tänase külavanema, minu, silmade.
Paenase küla kohta kirja pandud ajalugu siinkohal ümber jutustama ei hakka, vaid annan ülevaate küla tänastest tegemistest. Lugesin mõttes kokku täna külas olevad suitsud ja sain 27. Paljud on endisaegsed majapidamised aga on ka päris uued rajatud kohad. Aastaringselt on igapäevaselt elu 12 majapidamises, kokku püsielanikke ehk püsikuid 27 inimest, sh 6 last. Samas on aasta-aastalt ka suvekodu omanikud üha pikema aja külas paikas, et raske on vahet teha püsikul ja suvitajal. Oleme üks kokku hoidev ja üksteist toetav kogukond.
Igaühel on omad tööd ja tegemised aga siiski leiame ka aja ühiseks kokkusaamiseks. Meil on loodud külaselts Printsi, mis koondab kolme küla - Paenase, Rinsi ja Päelda - kogukonnad. Ühine külaplats on loodud Paenase küla Nõlva maadele. Külaplatsi arendamine jäi aastatesse 2013-2018, mil sai rajatud lipumast, varjualune, välikemmerg, lastele ronila ja kiiged, varjualusele põrand ja terrass.
Üheskoos oleme talgupäeva raames panustanud küla heakorda, teinud suurpuhastust Rinsi kiriku ruumides, üles vuntsinud Paenase bussiootekoja, teinud maaparandustöid liigvee ärajuhtimiseks külatänavalt merepoole, hooldanud muinsuskaitse alla olevat Ohvrikivi, hooldades selle ümbrust ja selleni viivat jalgrada, lappinud auke külateel, hooldanud ja parendanud Paenase supluskohta. Selle supluskohaga oli eile üks tore lugu - käisid külalised, kellele sai räägitud, et meil siin metsa taga, veidi alla kilomeetri kaugusel on rand, kuhu võib lapsed mureta üksi lubada. Hellitavalt kutsun titerannaks - madal vesi, liivane põhi, lastel hea sulistada. Ujuda tahad, tuleb põlvist saati meres kilomeeter maha jalutada. Õhtul hakkasid seltskonnas googeldama Muhu titeranda ja mitte ei leidnud.
Küla ühised Teeme ära talgud on viimastel aastatel laiali lagunenud, keeruline on leida aega kokku tulla ühel konkreetsel päeval. Ja nii olemegi väiksemate seltskondade kaupa omale sobivaimal ajal küla heaks panuse andnud. Aga vähemalt üks kord aastas- jaanidel- võtame kiires elutempos aja maha ja saame kokku külaplatsil. Jaaniõhtu tähistame lihtsalt toredas seltskonnas aega veetes, muljetades lõkke ääres ja seltskondlikke mänge mängides. Sel aastal toimus ka esimene Paenase jaaniõhtu mölkky turniir.
Tänaseks on traditsiooniks saanud ka külavanema vastuvõtt külaplatsil 24. veebruari hommikul, mil päikesetõusul heisatakse hümni saatel masti riigilipp ja hommikukohvi kõrvale süüakse kiluleiba. Nüüdseks on selline pidulik varahommikune tseremoonia toimunud juba üheksa aastat järjest. Esimesel aastal oli lipuheiskamisel vaid kolm osalejat, tänaseks on varajasi ärkajaid märksa rohkem. Sel aastal osales pidulikul sündmusel juba ligi 20 inimest.
Aastal 2018 toimus suurem ettevõtmine, mil sai korraldatud kolme küla kokkutulek ja kokkutuleku järgsel päeval avati Muhu kodukohvikute päeva raames ka kohvik külaplatsil. Osavõtt kokkutulekust oli arvukas, toimusid giidiga ringkäigud külades, mis said kõik diktofonile salvestatud. Hiljem on üks kohalik neiu need helifailid transkribeerinud ja kogukond on juba mõnda aega unistanud selle materjali põhjal raamatu kokkupanemist. See aga on suur töö ja võtab aega, kuid ükskord teeme selle ära, kui aeg selleks õige.
Meie külas on kõikidel majadel omanikud, tühjalt ja hooletusse jäätud majapidamisi ei ole. Külas on piisaval hulgal alalisi elanikke ja suveelanikud on üha rohkem paiksemaks jäänud. Laste elu on meil nagu Bullerbys - korra siin õue peal, siis kellegi teise õue peal, paiksed ja suvelapsed segamini, mis on hästi vahva. Kokkuvõtvalt võib öelda, et meie küla elab.
Külavanema retsepti soovitusena üks mahlane kook, mis mekib hästi kõigile.
Porgandikook kakaoglasuuriga
Peene riiviga riivitud porgandid (350 g) segada sulatatud võiga (150 g). Omavahel segada kuivained: nisujahu (3,5 dl), sooda (1 tl) ja küpsetuspulber (1 tl). Munad (3 tk) vahustada koos suhkruga (2 dl) heledaks vahuks. Segada juurde porgandid ja kuivained. Tainas valada võiga määritud koogivormi (24 cm läbimõõduga), küpsetada 180 kraadises ahjus umbes 40 minutit.
Kakaoglasuuri valmistamiseks sulatada potis või (50 g) ja lisa juurde omavahel segatud kakao (1 spl) ja suhkur (1 dl) ning lõpuks hapukoor (2 spl). Keeda umbes 1 minut. Enne koogile valamist lase natuke jahtuda.
Head maiustamist!