Mäla
26. mai - 1. juuni
| 2015 | 2024 | 2025 |  | |
| Elanikke | 38 | 50 | 50 | |
| Noorim elanik | 1 a | |||
| Vanim elanik | 90 a | |||
| Pindala (km²) | 5,9 | |||
| Asustustihedus (in/km²) | 8,5 | |||
| Külavanem | Eleena Päll | |||
| OÜ | FIE | MTÜ | ||
| Registreeritud jur. isikuid | 6 | 3 | 0 | |
| Küla ajalugu | ||||
Mäla küla asub Kuivastu-Pädaste-Liiva tee ääres. Sõidad paar kilomeetrit Liivalt Kuivastu poole, keerad Pädaste peale ja üsna varsti oledki Mäla küla piirides.
Küla algab Poali-Jaagu peredega kohe pärast Soondat. Enamust küla peredest nimetatakse Ülaltkülaks. Sillatagused on need, mis jäävad Liiva poolt tulles paremat kätt. Kolm Mäla küla peret asuvad Kulduulitsa ääres. Altkülaks kutsutakse peresid Andrusest kuni küla lõpuni. Mäla küla piirides asub ka päris omaette olev vana metsavahikoht Tika. Pädaste poole minnes lõpetab küla Värava talu.
Värava talu juures, Mäla Ussimättal, asub Mäla muinaskalme, mis koos lähedal asuvate muistsete põllujäänustega on dateeritud meie ajaarvamise algusesse. Kivikalmel toimusid arheoloog Vello Lõugase juhitud arheoloogilised väljakaevamised aastatel 1984–1985. Kaevamistel tuli Lõugase arvamist mööda välja noorema rauaaja nn kivikirstkalme ja siinsamas on ta arvanud olevat ka jäljed vanema rauaaja tarandkalmetest.
Natuke varemeid on veel näha lubjaahjust, mis ehitati eelmise sajandi kahekümnendatel aastatel küla jõukamate perede poolt Audemäele. Vanemate külameeste mäletamist mööda põletati seal viimane ahjutäis lupja 1950. aastatel. Säilinud on ka tellisepõletusahi aastast 1897 Mäla Metsal, mis on praegu kasutusel keldrina.
Vanasti oli külas palju veskeid. Igal jõukamal talul oli oma pukktuulik, tuulikute alused on põldude keskel kivivaredena näha siiani. Antsu peres ehitati aga lausa hollandi tüüpi veski.
Ajalehes Muhulane (veebruar 2000) kirjutab toonane Mäla külavanem, Uie-Mardi peremees Albert Noor: Teadjate meeste uuringutest on märke Mäla küla olemasolust 500 aastat tagasi. Vanemate küla elanike ja enda mälestused ulatuvad viimase saja aasta sisse. Vaadeldava sajandi algul avanenud maa ostmise võimalust kasutasid kõik küla 15 taluperemeest. Koos maa omandamisega kaasnes ka õigus kalapüügiks Läänemerel. Kuna oma pere tuli toita ja maaostu võlg tasuda (40 ha maad maksis 1000 kuldrubla), siis asuti usinasti maad harima, loomi ja linde kasvatama. Elamuid, aitu, keldreid tuuleveskeid ja laevu ehitama. Tagasilöögi andis esimene ilmasõda. Tänu suurele inimeste arvule selleaegsetes taludes, taastusid sõjakahjustused võrdlemisi kiiresti. Talude arv kasvas 20-le, kuna neid hakati vendade-õdede vahel pooleks jagama. Ehitati ise, osteti põllutöid kergendavaid masinaid ja laiendati loomakasvatust. Talupidamise areng lõppes 40. aastate alguses, kui olid sisse tulnud vene väed. Alanud teine maailmasõda viis külast jäädavalt 10 täies tööjõus meest. Sellele järgnenud kolhoosikorrale üleminek ja küla geograafiline asend peatasid küla arengu. Uute elumajade ehitamine keelati ja inimesed olid sunnitud külast lahkuma.
Kuigi toonane olukord tundus üsna trööstitu – teed ja majad lagunesid, inimesed lahkusid – pöördus külaelu ikka lõpuks paremasse rööpasse ja arenemise poole. Mäla küla on näiteks kaugemalgi tuntud raadiomasti poolest, mis seisab juba ammu uhkelt Albert Noore õuel Uie-Mardil. Albert tegutseb raadioamatöörina 1954. aastast ning suure tehnikahuvilisena monteeris ta endale kokku isikliku raadiojaama. Lisaks sellele hakkas ta Tallinnas tehnikumis õppides televiisorit ehitama. 1958. aastal valmiski esimene televiisor Muhus.
Õppimist on Mäla külas ikka au sees peetud. Uie-Mardi Albert on meenutanud Jaagu-Juri Alleksit, kes 1920. aastatel esimese mehena Mäla külast sai Kuressaares gümnaasiumihariduse. Albert rääkis, et Alleks tuli suvel oma tarkusega Kuressaarest koolivaheajale ja enne sügist tegi Matsi värava taha karjamaale spordiväljaku. Seal olid kaugus- ja kõrgushüppekast ning võrkpalliplats.
Jaagu-Juri Alleks olla öelnud, et kartulivõtmisel pole mingit mõtet, hoopis sporti tuleb teha. Raegma meestega kokku moodustati sportring „Start". Maha märgiti ka jalgpalliplatsi piirid, aga päris mänguks mehi kokku ei saadud.
Võrkpalli mängitud aga palju. Spordiväljak asus algul lubjaahju lähedal, samas oli veel ka küla kiigeplats. Hiljem koliti mõlemad Juri värava taha ringi.
Kooliharidust anti vanasti Mäla lastele omaküla Mihklil. Hiljem ühineti Kantsi Jurivärava kooliga, pärast Kantsi kooli käidi Liival tarkust taga nõudmas. Kolhooside ajal õpiti aga Hellamaal.
Tänapäev Mäla külas ei ole nii seotud suvitajatega, kui see on mõneski teises külas Muhumaal. Meie küla taludest enamikul on tuled akendes ka pimedal talveajal. Need mõned majad, kus pererahvas vaid nädalalõputi kohal on ja enamiku ajast mandril leiba teenib, on seega terava Naabri Valve pilgu all. Ise me naerame, et meie õuedes ei saa võõras auto veel mootoritki seisma jätta, kui pererahvale tuleb juba sõnum: kas see on okei, et sul õues seisab praegu selline masin? See teeb tunde tugevaks, sest ehkki me naabritega igapäevaselt kuigi tihti läbi ei käi, on ikkagi hea teada, et sinu kodu on tänasel heitlikul ajal hoitud ja valvatud.
 |
| Mäla küla jaanituli |
Muidu elatakse siin täiesti tavalist maaelu. Kevadel pannakse peaaegu igas peres tuhlid maha, kuskil ammub lehmi, kuskil määgivad lambad, kuskil haugatab koer ja kaagutavad kanad. Viimastel aegadel on muidu üpris vaikses Mäla külas märgata ka seltsielu elavnemise märke – viimasel paaril aastal on külavahel nähtud mardisante ja juba varsti, 22. juunil, saame Pärdi-Andruse lambaaias jälle kokku küla jaanitulel. Eelmisel aastal üle hulga aja teoks saanud külajaanituli oli tore, lõbus ja kodune kokkusaamine, kus omavahel said tuttavaks praegused Mäla küla vanemad ja nooremad elanikud. Tore oli näha peresid, kes kuskil meie pika ja käänulise küla otstes toimetavad, aga kes muidu kokku ei puutugi, kui sellistel ühistel tähistamistel. Niisiis tuleb selliste ühiste sündmustega jätkata ja seda me plaanimegi.
Küla toiduretsepti asemel lõpetame toreda looga minevikust, mida rääkinud omal ajal Metsa Tooli.
Üks taluperenaine küpsetanud saialeiba kambriahjus, aga see jäänud seest nätskeks. Siis pani ta saialeivad praeahju, aga sealgi jäi kütti väheks. Seejärel lõikas perenaine saia viiludeks, praadis neid pannil ja ütles: "Kui üks asi ikka oma õige küti suab, siis sünnib süia küll!"