Lalli
17. - 23. märts
| 2015 | 2024 | 2025 |  | |
| Elanikke | 14 | 12 | 13 | |
| Noorim elanik | 22 a | |||
| Vanim elanik | 81 a | |||
| Pindala (km²) | 1,21 | |||
| Asustustihedus (in/km²) | 10,8 | |||
| Külavanem | Tiiu Saartok | |||
| OÜ | FIE | MTÜ | ||
| Registreeritud jur. isikuid | 1 | 1 | 1 | |
| Küla ajalugu | ||||
Lalli püsielanike arv pole võrreldes mõne teise Muhu külaga küll kuigi suur, kuid ometigi ollakse naljatledes uhked, et territooriumilt annab see isegi Liivale silmad ette. Põhjus on väga lihtne – üks kõrvalküladest on ju Kesse, mis samuti Muhu valla alla kuulub ning keegi pole seda täpselt paika pannud, kust jookseb nende kahe omavaheline piir. Kas Suures väinas, selle koha peal kus asub veealune moreenisüvik, mis osadel andmetel oli enne osalist setetega täitumist koguni kuni 45 meetrit sügav? Või käib see mõtteline joon koguni Kesselaiuni välja?
Nali naljaks, aga kui kunagi käis arutelu Saaremaa silla rajamise üle, siis Lalli rahvas võis küll muretult magada, sest selle rajamine poleks end ära tasunud. Nii pikkade vaiade rammimine oleks ikka asjatu rahakulu. Ja need paar kaubalaeva, mis nädalas siitkaudu läbi käivad, kannatatakse ära. Mis sest, et vahel hakkab maa juba pool tundi enne värisema, kui alus ise Püssina panga tagant nähtavale ilmub. See käib igipõlise rannaküla juurde, kuigi praegu käivad Lalli sadamast merel vaid harrastuskalurid. Aga laevaliiklusel on ka teatud eeliseid. Lalli rannas võib praamide järgi kella minutilise täpsusega õigeks panna, kui hindad kas päikese või kuu seisu ja tead, millise kadaka juures Piret ja Tõll kokku saavad. Siis jääb ühel Kuivastusse 13 minutit ja teisel Virtsusse 14.
Naaberkülas Lõetsal on Margetil ja Sulevil Jüri-Jaani talustuudios Seitsme tuule aed. Noh, mere ääres Lallil muutub tuul vahel aga rohkem kui 7 korda tunnis. Ja Suur väin võib samal ajal värve vahetada kordades enamgi. Samuti võib huumoriga pooleks öelda, et siin on Eesti kõige suurem hoovus. Sest kui tuul paneb Kesse ja Lalli vahelt piki seda eelnimetatud süvikut ühes suunas, paneb meri silme all sinnapoole. Ja varsti juba teistpidi tagasi. Ükskord olla üks mees siit isegi aerupaadiga Kesselaiule tahtnud sõuda. Mõtles rumaluke, et käib tunniga ära. No vaeseke saadi kätte alles Väinamerest Kesse taga. Tuul kandis nii kiiresti ära, justkui olnuks paadil mootor peal.
Neh, ega ükski muhulane pole lasknud endal naljahambaid meelega välja lüüa, aga Lallil pole küll keegi eriti suu peale kukkunud. Eks suur osa muhulaste rahvalauludest on ju päris ropud, aga Lalli on ikka kohe korduvalt laulu sisse pandud. Tuntuim neist on muidugi Ernesaksa ja Smuuli poolt isegi ooperisse torgatud, aga… ega Smuul ka päris rumal olnud. Ta lihtsalt mugandas natuke seda Kesselaiu Lalli Tooma laudile liikumist pisut. Sest originaalis oli see samuti ropp. Või mis üldse on roppus?
Lalli küla eraldus Lõetsast küll hiljem, aga esimest siinset talukohta on mõnedel andmetel mainitud juba 16. sajandi keskel. Seega ammu enne Põhjasõda siin juba igatahes kindlasti elati. Ning hilisem nälg ja katk jätsid Lalli suures osas puutumata. Ja Lalli rahvas oli üks esimesi, kes 1917. aastal venelaste soomuslaeva Slava vrakile jaole sai. Eks needki tasuta annid aitasid elada. Nii et seda omal ajal sealt toodud värki on mõnes Lalli peres siiani alles.
Eks mõnel palaval suvepäeval voorib Lallile päris palju autosid, sest siin asub ju avalik ujumiskoht, kus isegi riietuskabiin olemas. Mõned mandrituristid on ikka üsna üllatunud, et ei peagi kadakate vahel riideid vahetama. Ja kui selgub, et lastel on siin oma mänguasjakast ka, kuhu võib neile oma lastest üle jäänud lelusid tuua, siis…
Ainult sellest ei saa kohalikud aru, miks mõned maaklerid topivad siinse ujumiskoha ja sadama pilte kestvalt oma kinnisvarakuulutuste sisse. Aga ju see ilu on siis seda väärt.
Paljudele tuleb üllatusena, et lähim linn ei ole suuremale osale muhulastele mitte Kuressaare vaid Haapsalu. Seda linnulennult. Lalli Tähvena ja Uietoa vahelt läks omal ajal üle Kumari laiu talitee Kiideva peale. Ja sealt edasi Haapsallu. Noh, eks Lallil võeti viimane surakas sisse, et reega jääauku ei kukuks. Ja tagasiteel tehti seda juba rõõmust uuesti, kui kindel Muhu saare pinnas jalge all. Ning otse loomulikult tegelesid mõned Lalli mehed 1920-1930. aastatel ka salapiirituseveoga, mida osteti kokku territoriaalvetes seisvatelt laevadelt. Kala jagus siin omast käest. Üksvahe oli siin isegi kalasuitsutuspunkt ja hiljem kala vastuvõtupunkt. Nüüd on asi ikka kesisem, aga mitte enam päris nutune. Kui Lalli sadamas näed kalameest, kes on just merelt tulnud ja kes topib oma autosse kalakaste, mis ei taha sinna ära mahtuda ning ta ühmab: „Kangeste sitt päe olli," ajab see ikka mahlad jooksma küll! Õnneks on aga Liiva linnas ka kalapood olemas, kust ikka saab!
Üks vaatamisväärsus on Lallil kohe kindlasti veel. See on Lalli liukivi. Tegu on vana hiiekiviga, mille ühel küljel kaks liujälge. Kenasti tagumikuga aastasadadega sisse aetud. Eks mujal Eestis leidub selliseid veel, aga Muhus on see ainuke. Naistele annab see viljakust, aga meestele õnne maja ehitada või kevadkülvi alustada. Uuemal ajal on sinna külge poogitud ka pseudomüüt, et sealt tagumiste palede peal alla vuhisemine andvat võime Facebooki huvitav postitus kirjutada. Miks siis mitte ka Muhu valla koduleheküljele või kuhu iganes? Lalli Tooma Villu küsis igatahes ühel kirjandusüritusel publiku ees austatud folkloristilt ja kultuuriloolaselt Marju Kõivupuult ning homorist Vladislav Koržetsilt järele, et kas sellist moodsat nalja võib ikka vanade kultuspaikadega teha? Kuigi ta vastust ette teadis. Mõlemalt tuli nagu ühest suust: „Otse loomulikult. Nii ju peabki! Nii just püsivadki need elus ja ei kao meie mälust". Ning selgus, et ka Marju ise on Lalli liukivilt alla sõitnud. Tihuse hobuturismi rada viib sealt ilusasti mööda ja Lehtmetsa moaljakivi asub juba naaberkülas. Aga kuna hiitest ei tohi midagi kaasa võtta, vaid vastupidi – sinna tuleb jätta and –, tuleb seda võtta Lõetsa Lalli teelt. Igatahes kena rammus hobusesitt on vähemalt ühes Lalli küla kasvuhoones juba suiti kena saagilisa andnud. Tihuse rahvas pole seni tagasi küsinud.
Kuigi Lallil on talvesuitse vähe, on siinne väike kogukond ülimalt kokku hoidev. Väikese küla asi, naabritelt saad ikka alati abi. Suvemuhulastega koos on elanikke muidugi tiba rohkem. Ja igal aastal kogunetakse vähemalt just õigel jaanipäeval lõkke äärde. Samuti on traditsiooniks kujunenud Tähvena talgupäevad, kuhu on kõik oodatud. Tullakse isegi mandrilt.
Lalli küla võlu ongi selles, et siin lõpeb tee otsa. Vesi tuleb vastu. Ilusa ilmaga kätte paistvad Virtsu eletrituulikud kannatab ka ära. Ning paar korda aastas üle mere kanduvad Viirelaiu reivid. Meri teeb ikka imesid, sest isegi kõige hullem traadimuusika Hellamaalt ei kosta niimoodi kätte, justkui keegi taoks läbi kõrvatoa seina sulle naela kõrva. Aga muidu on siin lausa paradiisivaade.
Eestis on kolm Lalli küla. Aga Muhus asub ainuke, kus l-täht hääldub teisiti kui mandril. Ent mis puudutab seda, mida siin suhu pista, siis seda saab Liiva poest või elementaarset vajadusel ka Hellamaalt. Pole siin mingit erilist retsepti.