Kodanikukaitse ja kriisireguleerimine
Kriisi korral on kõige olulisem, et inimesed oleksid selleks hästi valmistunud – kodus on olemas varud ning läbi on mõeldud kriisiolukorras tegutsemise plaanid. Kui tegevused on aegsasti läbi mõeldud ja varude eest hoolt kantud, saabub ka meelekindlus, et kriisi korral on iseseisev toimetulek mõneks ajaks tagatud.
Kõige paremini on kriisideks valmistunud Lääne- ja Lõuna-Eesti elanikud. Nendes piirkondades võimutsevad mitmel korral aastas tormid, mis viivad ära elektri ja tekitavad ka muud pahandust. Kõige haavatavamad on kriisi korral linnaelanikud ning ennekõike kortermajades elavad inimesed. Lisaks on kehvem valmisolek muukeelsetel ning 65-aastastel ja vanematel Eesti elanikel. Mida suurem on kriis, seda rohkem võtab abi kohalejõudmine aega.
Kõik kriisideks valmistumiseks vajalikud juhised leiab veebilehtedel kriis.ee, olevalmis.ee ja rescue.ee. Lisaks on hea laadida endale telefoni Naiskodukaitse loodud rakendus „Ole valmis!"
Tutvu ka Riigikantselei avaliku üleriigilise riskianalüüsiga.
-
Helista 112, kui sinu või kellegi teise elu, tervis, vara või keskkond on ohus või on alust arvata, et midagi sellist on juhtumas. - Riigiinfo telefon: 1247
Riigiinfo telefon on hädaabinumbri 112 kõrval tegutsev infonumber, mis pakub ööpäev läbi eesti, vene ja inglise keeles infot ja nõu olukordades, mille puhul ei ole ohus elu, tervis ja vara. - Perearsti nõuandetelefon: 1220
- Mürgistusinfo telefon: 16662
- Lasteabitelefon: 116111
- Usaldustelefonid: 126 (eesti keeles), 127 (vene keeles)
- Elektrilevi rikketelefon: 1343
- Muhu valla piirkonnapolitseinik:
- Ahto Aulik
Telefon: +372 454 9748
Mobiil: +372 5307 9817
E-post: ahto.aulik@politsei.ee
- Ahto Aulik
- Saare maakonna piirkonnapolitseinikud
Kuidas helistada hädaabinumbrile, kui operaatoril pole levi?
- Tee SIM-kaart telefonis mitteaktiivseks. Nuppudega telefonist võta lihtsalt SIM-kaart välja ja helista seejärel 112.
- Nutitelefon tuleb taaskäivitada ja jätta seejärel SIM-kaardi PIN-kood sisestamata ning helistada 112. Pärast hädaabikõnet aktiveeri SIM-kaart uuesti. Vaid aktiveeritud SIM-kaardi korral saab päästekorraldaja levi olemasolul Sulle tagasi helistada, kui selleks tekib vajadus.
- Kui igasugune telefonside puudub, mine abi kutsuma lähimasse päästekomandosse, politseijaoskonda, kiirabi baasi või haigla erakorralise meditsiini osakonda.
Kriisikomisjon
Muhu valla kriisikomisjoni koosseis:
Esimees:
Raido Liitmäe
Liikmed:
Imre Luht, Ave Toomsalu, Anneli Tõru, Ahto Aulik, Marko Oidekivi, Madis Rehepapp, Ain Saaremäel, Marek Orumaa, Endel Aeg, Aivar Valdna
Muhu valla kriisikomisjoni koosseis kinnitati Muhu vallavanema 15.12.2022. a käskkirjaga nr 53
Kriisiolukorraks valmistumise meelespea:
Eestile ei ole täna otsest sõjalist ohtu. Venemaa sõjalise agressiooniga Ukraina vastu kaasnevad sellegipoolest mõjud kogu Euroopale, sealhulgas Eestile. Esineda võib näiteks elektrikatkestusi või küberrünnakuid, teisisõnu tavalise elukorralduse häirimist. Seetõttu saab igaüks end ette valmistada, vaadates üle oma küberkäitumise, hoides kodus seitsme päeva kriisivaru ning autol kütusepaagi täis. Läbi tasub mõelda alternatiivsed sidevahendid ja valgusallikad ning muretseda matkapriimus või gaasigrill, et varutud toiduaineid ka valmistada saaks. Ükski inimene ei saa hakkama ka veeta, mistõttu peaks vee varumisel lähtuma teadmisest, et inimene vajab kolm liitrit vett päevas (kaks liitrit joomiseks ning üks toiduvalmistamiseks) ehk 21 liitrit nädalas.
- Mõtle, milliseid vahendeid ja varusid vajab su pere, et iseseisvalt ühe nädala jooksul hakkama saada. Arvesta võimalusega, et kriisiolukorra tõttu ei saa kodust lahkuda, kaubad ei ole kauplustest kättesaadavad või muud eluliselt tähtsad teenused (elekter, veevarustus jm) ei toimi
- Mõtle, kus ja kuidas varusid hoida, et need oleksid lihtsasti kättesaadavad sulle ja sinu lähedastele
- Igapäevaselt mittekasutatavaid vahendeid on soovitatav pakkida eraldi kotti. Osa evakueerimiseks vajalikest vahenditest on mõistlik hoida autos, näiteks mobiiltetelefoni autolaadija, teedeatlas, lumelabidas jmt.
- Uuenda varusid regulaarselt
- Põlevmaterjali (vedelkütus, gaas, küttepuud jne) varumisel järgi tuleohutusnõudeid ja hoiustamise tingimusi
Seitsme päeva soovituslik varu:
- Joogivesi
- 2 liitrit inimese kohta ööpäevas, lisaks 1 liiter inimese kohta ööpäevas toidu valmistamiseks
- Toit
Pool varudest ei tohiks vajada valmistamist- Konservid
- Pakisupid
- Kuivikud
- Pähklid, kuivatatud puuviljad
- Küpsised, maiustused, müslibatoonid, mesi
- Vajadusel beebitoit
- Esmaabivahendid
-
- Esmaabivahendite komplekt
- Hügieenitarbed
- Seep
- Desinfitseerimisvahend
- Tualettpaber
- Pabersalvrätid
- Niisked puhastuslapid
- Suured prügikotid (50 l)
- Valgusallikad
- Taskulamp ja varupatareid / päikesepatarei või dünamoga töötav taskulamp
- Patareitoitel lamp või latern ja varupatareid / petrooleumilamp koos lambiõliga
- Tormilatern
- Küünlad
- Tikud
- Raadio
- Patareitoitel raadio ja patareid mitmeks kasutuskorraks / päikesepatarei või dünamoga raadio
- Tööriistad
- Nuga
- Käärid
- Kleeplint
- Kile
- Söögiriistad
- Ühekordsed toidunõud
- Konserviavaja
- Ravimid
- Retseptiravimid
- Valuvaigistid
- Palavikualandajad
- Allergiavastased ravimid
- Seedehäirete ravimid
- Põletusvastane vahend
- Külmetusvastased ravimid
- Küttematerjal
- Vedelkütus
- Gaas
- Küttepuud
- Akupank
- Akupank mobiilsete seadmete laadimiseks
- Muu vajalik
- Sularaha pere vajaduste katmiseks ühe nädala jooksul
- Mask hingamisteede kaitseks (näiteks tolmumask)
- Tulekustuti ja -tekk
- Autokütus
- Vajadusel lemmikloomatoit ja lemmiku ravimid