Kantsi
27. jaanuar - 02. veebruar
| 2015 | 2024 | 2025 |  | |
| Elanikke | 20 | 28 | 29 | |
| Noorim elanik | 1 a | |||
| Vanim elanik | 81 a | |||
| Pindala (km²) | 3,28 | |||
| Asustustihedus (in/km²) | 8,5 | |||
| Külavanem | ||||
| OÜ | FIE | MTÜ | ||
| Registreeritud jur. isikuid | 3 | 1 | 1 | |
| Küla ajalugu | ||||
Kantsi küla arvatakse praegu vanimaks teadaolevaks (peale Külasema kiviaegsete elupaikade) asulapaigaks Muhus, seega võib arvata, et kadunud Kansi mõisa kohast loode-põhja suunas kulgev seljandik kuni Kiisa ja Kopliväljani "on paksult muistsete muhulaste jalajälgi täis". Praegune Kantsi küla on siiski tekkinud alles mõisamaade jagamisel 1872. Kõige põlisemad Kantsi talud on Kaigu talud,mis kuulusid mõisale tõenäoliselt algusest peale. Kantsi mõisast on teated 16.sajandi algusest st orduajast. Nime sai mõis ja hiljem küla ühe 16.sajandi omaniku Peter Gansi järgi. Huvipakkuv on tänapäeva nimekuju selle poolest, et seda kirjutatakse vahel sarnaselt Rinsiga Kansi ja polegi õigupoolest põhjust neid erinevalt kirjutada, aga nii on välja kujunenud. 17. sajandil olid omanikuks Liiva kiriku pastorid Oetteker ja Stegeman, kuid rootsi aja lõpus mõis riigistati ja 19. sajandist kuulusid põlised Kantsi Kaigu talud Kirikumõisale kuni nad 20. sajandil jälle Kantsi taludeks said.
 |
| Kantsi Jürivärava 1931. aastal EFA.554.0.185592 |
Kantsi külas on asunud kaks tähtsat kooli. Kantsi Kaigul kihelkonnakool 1825. aastast alates kui C.W. Freundlich oli Muhus köstriks. Freundlichi võib ka üheks kuulsamaks Kantsi elanikuks nimetada, sest tema looming levis trükituna üle kogu Eesti. Kantsi küla Jüriväraval avati 1901.aastal Hellamaa Ministeeriumikooli nime all esimene Muhu ilmalik kool.
Jüriväraval oli juba varem õigeusu abikool (sisuliselt kolmeaastane külakool) alates 1882. aastast ja hoone oli just selle jaoks ehitatud, mida Muhu koolide puhul sel ajal kuigi sageli ette ei tulnud. Ministeeriumikooli avamisega seoses viidi õigeusu kool Kantsi Riidale, kus see oli umbes kaks aastat. Ministeeriumikooli ajal peeti kooli ka Poalil, kus olid nooremad lapsed.
 |
Külas elas kamp vahvaid laulumehi, eesotsas kahe Vasseliga, kes tihti koos laulmas ja kaarte mängimas käisid. Nuka Arno tütar Eve meenutab, et jõulude ajal käisid mehed kõik küla pered läbi, jagasid häid soove ja laulsid, vahel juhtus, et jäädi mõnda peresse pikemalt pidama. 1984 õnnestus Tallinnfilmi võttegrupil ka mõned lood üles lindistada.
Korra aastas jaanide aegus saab kogu küla kokku. Mihkli Peeter teeb ilusa lõkke ja kogu külarahvas tuleb kohale, igaühel miskit maitsvat kaasas. Mängitakse pilli, tantsitakse ja räägitakse juttu.