Jäätmemajandus

Liigiti kogumine on lihtne – anna jäätmetele uus elu!

Jäätmed pole prügi, vaid ressurss, millest saab valmistada uusi või samaväärseid asju. Kuid see on võimalik vaid siis, kui jäätmed on liigi kaupa eraldatud. Andes oma panuse liigiti kogumisse, hoiad keskkonda, säästad raha prügiveolt ning mõjutad ka teatud toodete hinda tulevikus.

Eesti inimeste kodudes tekib igal aastal ligikaudu 400 kg jäätmeid inimese kohta, millest ringlusse jõuab vaid u 30%. Paraku jõuab suurem osa sorteerimata segaolmejäätmetena prügimäele või põletusahju. Prügimäele jõuavad ka esemed, mida saaks taaskasutada või ümber töödelda. Nii läheb raisku palju väärtuslikku materjali, millest toota uusi asju.

Kodudes tekkivast prügist suure osa moodustavad biojäätmed ja pakendid. Biojäätmeid eraldi kogudes saab sellest ise oma köögivilja- või lilleaia jaoks kompostmulda teha. Konteinerisse kogudes tehakse biojäätmetest tööstuslikku komposti või biogaasi. Biogaasiga sõidavad näiteks Tallinna bussid, aga sellest saab ka toasooja ja autokütust.

Ka pakendite liigiti kogumine pole tühi vaev. Klaas on tänuväärne materjal, mida saab lõputult ümber sulatada uuteks klaaspakenditeks. Plastpakenditest saab teatud juhtudel samuti uusi pakendeid teha, samuti kasutatakse seda fliisi tootmiseks. Laialdaselt tehakse plastist aga graanuleid, millest hiljem toodetakse elektripistikuid, ehitusmaterjali jms.

Et pakenditest saaks midagi uut teha, peavad need jõudma ülejäänud prügist eraldatuna pakendikonteineritesse. Selge on, et pakendite liigiti kogumine tuleb inimestele mugavamaks teha, mistõttu on üks eesmärk ka see, et et inimesed saaksid lisaks biojäätmetele ka pakendeid ära anda kodu juurest lahkumata. Liigiti kogumisest peaks tekkima selge rahaline sääst.

Kraam kaasa kauplusse!

Aeg-ajalt kodust ravimisahtlit korrastades võime leida aegunud rohtusid. Kindlasti ei tohiks neid visata tualetipotti või olmeprügisse, sest nii satuvad need ained keskkonda. Juba praegu on Läänemeri ravimijääkidega reostunud ning see ohustab vee-elustikku. Vaid hoolsama käitumisega saame sellele pidurit tõmmata.

Kui kodus juhtub mikser või röster katki minema, saab väikese elektroonika (kuni 25x25cm) viia tagasi suuremasse elektroonikapoodi või kaupluse juures asuvasse elektroonikajäätmete konteinerisse. Samuti on kõigis suuremates toidupoodides ja ostukeskustes olemas kogumiskastid patareide ja väikeste akude jaoks.

Kõik elektroonikaseadmed ja patareid sisaldavad nii väärtuslikke kui ka ohtlikke aineid, mida ühest küljest saaks ringlusse võtta, et nendest uusi asju toota, aga teisalt on need tavaprügi hulka visates suureks ohuks inimestele ja loodusele.

Järgmiseks jäätmejaama!

Oma asjatoimetuste teekonda plaaneerides tasub läbi käia ka jäätmejaamast, kuhu saab ära viia mitmeid jäätmeliike, nt vanapaberit ja katkised riided, aga ka vanaelektroonikat ja ohtlikke jäätmeid.

Kui kauplused võtavad vastu vaid väikeelektroonikat, siis jäätmejaama saab tuua lisaks ka vana külmkapi, televiisori, pesumasina jm suured seadmed, mis võetakse vastu tasuta. Samuti saab nii ära anda kodus tekkivaid ohtlikke jäätmeid: kodukeemiat, värve ja lahusteid, akusid ja leedlampe.  Ohtlike jäätmete sattumist keskkonda peab vältima, sest see mõjutab nii pinnase, joogivee kui õhu kvaliteeti.

Ka vanapaberi ja papijäätmeid on mõistlik liigiti koguda. Vanapaberist tehakse joonistus- ja tualettpaberit, liigiti kogutud papist saab jõupaberit ja uusi kartongpakendeid. Ajalehtedest valmivad aga munarestid, uued ajalehed ja soojustusmaterjalid.

Anneta ja aita!

Tähtis on meeles pidada, et KORRALIKUD, TERVED JA PUHTAD ASJAD TASUB ALATI SAATA UUELE RINGILE. Nii aitad vältida jäätmeteket ja annad olulise panuse keskkonna heaks. Teisalt võib aga sinu üleliigne kapp, korralik kampsun või terve tehnika olla suureks abiks mõnele teisele inimesele, kes uusi tooteid endale lubada ei saa.

Ja mis veelgi olulisem – enne asja soetamist mõtle, kas sul ikkagi on seda vaja, ja jäta ülearused ostud tegemata. See on kõige parem viis keskkonnahoidu panustamiseks.

Vaata ka: kuhuviia.ee ja laadi vajadusel alla juhend jäätmete liigiti kogumiseks.

Korraldatud jäätmevedu

Muhu valla korraldatud jäätmeveo tingimustega tutvumiseks vaata järgmist lehte: tingimused, vedajad, hinnakirjad, vabastamine 

Teatud liiki sorteeritud jäätmeid (segapakend, klaaspakend, vanapaber, jms) saab ära anda järgneva lingil asuval kaardil toodud kohtades:

Saare maakonna jäätmete vastuvõtukohad kaardil

Saare maakonna jäätmejaamad

Muhule lähim, Maasi jäätmejaam, asub  Saaremaa vallas (endises Orissaare vallas) Mäeküla külas.

Maasi jäätmejaam on avatud regulaarselt järgmistel nädalapäevadel: 
Esmaspäeval kell: 09.00 - 17.00
Kolmapäeval kell: 09.00 - 17.00
Laupäeval kell: 09.00 - 17.00
Jäätmete vastuvõtja telefon: 53 264 525

Jäätmeid on võimalik viia ka Kudjape jäätmejaama, täpsem info Kudjape jäätmejaama kodulehel www.kudjapejaatmejaam.ee

Kudjape ja Maasi jäätmejaama ühised hinnakirjad alates 01.02.2023:

tavajäätmed

ohtlikud jäätmed

Jäätmejaamades võetakse aastaringselt elanikelt TASUTA vastu paberit ja kartongi, paber- ja kartongpakendeid, mustmetalli, metallpakendeid, akusid ja patareisid, päevavalguslampe, CFC-sid sisaldavaid seadmeid, komplektseid elektroonikaseadmeid.

Vanarehve võtavad vastu nii Sikassaare Vanametall kui Maasi jäätmejaam. Rehve võetakse eraisikutelt vastu TASUTA, ühe inimese kohta 8 rehvi aastas. Firmad peavad Rehviringluse kodulehel taotlema saatelehe, mille alusel võetakse vastu rehve, sõiduauto, veoauto ja traktori rehve. Kui eraisikul on tuua rohkem kui 8 rehvi, siis enamate rehvide loovutamisel tuleb samuti eelnevalt Rehviringluse lehel saateleht täita, rehvid võetakse sel juhul vastu saatelehe numbri alusel.

TASU EEST on võimalik rehve ära anda ka Kapra Vanametallis, kus sõiduauto rehvi saab ära anda hinnaga 3 EUR/tk ja rasketehnika rehvide hind 400 EUR/t.

Muhu valla elanike ohtlikke jäätmeid võetakse Maasi ja Kudjape jäätmejaamades TASUTA vastu PIIRATUD KOGUSES, täpsemalt vaata SIIT

Ohtlike jäätmete hulka kuuluvad patareid ja akud on liigiti kogutuna võimalik TASUTA üle anda nende müügikohtades, samuti lähimas jäätmejaamas (vaata ka: http://kuhuviia.ee). Patareide käitlusvõimalused peale liigiti kogumist on kirjeldatud sellel joonisel. Kuidas aitab patareide hinnatõusu pidurdada nende kokku kogumine teistest jäätmetest eraldi, saad lähemalt lugeda SIIT.

Ohtlike jäätmete kogumise ja käitlemise kohta lähemalt saad lugeda ka siit: https://kliimaministeerium.ee/ohtlik