Hellamaa
6. - 12. jaanuar
| 2015 | 2024 | 2025 |  | |
| Elanikke | 144 | 133 | 128 | |
| Noorim elanik | 1 a | |||
| Vanim elanik | 101 a | |||
| Pindala (km²) | 7,45 | |||
| Asustustihedus (in/km²) | 17,9 | |||
| Külavanem | Matti Kaljuste | |||
| Külaselts | ||||
| OÜ | FIE | MTÜ | ||
| Registreeritud jur. isikuid | 22 | 6 | 8 | |
| Küla ajalugu | ||||
Hellamaa on pikka aega olnud üks Muhu tõmbekeskuseid. Tänapäeva Hellamaa küla hõlmab ka kunagise Horyaki vakuse, mille maadele loodi juba 17.sajandil Võlla ehk Magnusdahli mõis. Kuna lähedal oli ka Võlla vakus, siis võib öelda, et tegemist oli väga tihedalt asustatud piirkonnaga, kuna vakused hõlmasid mujal Muhus reeglina mitmeid tänapäeva külasid. Kuigi Hellama küla ja vakupiirkond olid olemas juba keskajal, olid sõjad ja epideemiad rahvarohke piirkonna 18.sajandiks tühjendanud ja küla asemele rajati mõis.
Kuna Hellamaa küla on ka Hiiumaal, siis tekib küsimus kust nimi pärineb. „Kohanimeraamatu" andmetel võib olla, et Hiiumaa Hellamaa on saanud oma nime Muhust. Ellamaa külad on veel Harjumaal ja Raplamaal. Iseasi on nime tähendus, mis ei pruugi sugugi tänapäeva eesti keelega seotud olla. Variante on mitmeid aga pakun siin välja võimaluse, et see võib tähendada sama, mis Helluland (kivi-, kalju- või pangamaa, vanaislandi sõnast hella 'lame kivi või kalju) . Püssina ja Rannaniidi pangad ei ole kaugel ja võimalik, et piirkond sai selle järgi kunagi ka nime.
Hellamaa tähtsus hakkas kasvama seoses kiriku ehitamisega 1866.aastal. Kiriku juures tegutses ka kihelkonnakool, mis oma nelja klassiga oli kooliringkonna kõrgem õppeasutus. Hellama mõisamaade jaotamisega talurahvale asus piirkonda rohkesti asukaid. Hellamaast sai ka ilmaliku võimu keskus 1891.aastal kui Muhus moodustati kaks valda ja see olukord kestis kuni 1939.aastani, mil Muhu Suurvald ja Hellamaa vald ühendati. Esialgu oli see Hellamaa jaoks siiski teisejärguline kaotus kuna sõda ja valdade kadumine aitas Hellamaal kuni 1975. aastani, mil Hellamaa oli Ühismaa kolhoosi keskus, veel tõmbekeskusena tegutseda. 1977. aastast sai Hellamaa küla osaks ka senine Võlla asundus, mille nimeks oleks 1939.aasta seadusega pidanud saama Hiienurme küla, kuid ajaloosündmused segasid vahele ja nimi jäi kinnitamata. Hellamaa nimest veel niipalju, et valla nimi on alati kirjutatud ühe a-ga. Hellamaa nime praegune kuju võeti tarvitusele postiaadressina enne sõda. Küla praegune nimekuju võeti esimest korda ametlikult kasutusele Hellamaa külanõukogu moodustamisega 1945.aastal.
Nii et Hellamaa võib sel aastal tähistada praeguse nimekuju 80.aastapäeva.
Killukesi Hellamaa külast
Hellamaa on oma umbes 80 „suitsuga" üks Muhu suuremaid külasid, rahvaarvult teisel ja pindalalt kuuendal kohal.
Hellamaa külas asuvad Muhu-Hellamaa Pühade Apostlite Peetruse ja Pauluse kirik koos pastoraadi ja köstrimajaga, kalmistu, laululavaga laulu- ja spordiväljak, külakeskus, raamatukogu, Coop kauplus, bussipeatused, erinevad ettevõtted ja uut omanikku ootav endine klubihoone.
 |
| Hellamaa külakeskus. Foto: Anu Kaljuste |
Hellamaa on olnud õigeusu koguduse-, valla-, külanõukogu-, „Ühismaa" kolhoosi- ning piirkonna ettevõtlus-, kaubandus-, seltsielu-, haridus-, spordi- ja kultuurikeskuseks. Kooliharidust on antud aastatel 1850–2002. Rahvale on raamatuid laenutatud aastast 1887. Esimese Eesti Vabariigi ajal elavdasid kohalikku elu Hellamaa Maanaiste Selts, Hellamaa Tuletõrjeühing, laulukoorid, rahvatantsurühmad, orkestrid, spordiringid, näitemänguseltskonnad jne. Taidlus ja rahvasport olid au sees ka nõukogude ajal. Praegu tegutsevad kultuurikeskuse rolli täitev Hellamaa külakeskus ja Hellamaa raamatukogu 1907. aastal ehitatud endises koolimajas.
Kuna 1977. aastal liideti ka Võlla asundus Hellamaaga, siis on praeguse Hellamaa küla territooriumil kunagiste Hellamaa riigimõisa, Hellamaa kirikumõisa ja Võlla mõisa (Magnusdahl) maad ning majad. Praegugi võib üles leida mõisate ja Hellamaa vallaga seotud üksikud säilinud hooned ning endiste hoonete ja rajatiste asukohad looduses: mõisate peahooned, hobusetallid, lehmalaudad, tõllakuurid, mõisarehed, veskid, magasiaidad, keldrid, kõrtsihooned, kauplused, viinaköök, pruulikoda, telliselööv, sepikoda, valitsejamaja, moonakamaja, seegimaja, seegisaun, kohtumaja, vallamaja, pritsukuur jne.
Hellamaa pered ja „mäed"
Rahvasuus jagunevad Hellamaa küla pered: kirikuasundus, Võlla asundus, Võlla mõis, metsaalused, põllutagused, sillajaarsed, sotsialistlik linnaosa jne.
Hellamaal on palju „mägesid": Leedumägi, Kummi mägi, Sarapuu mägi, Metsa mägi, Salu mägi, Kalju mägi, Mihkli-Juri mägi, Kukemetsa mägi, Kästra mägi, Veskimäe, Mäe jne.
Legendid ja pärimus
Leedumägi olevat olnud muistsete muhulaste üks tähtsamaid ja väekamaid leedutule tegemise paiku ja matusekohti. Näiteks räägib pärimus Leedumäe kalmetest, kuhu maeti Leedumäe ja seni tuvastamata Pilbase mäe vahel peetud lahingus langenud. Umbes neli jalga kõrge Leedumäe rist seisnud suurest teest paarsada sülda eemal karjamaal. Selle risti alt kaevatud kunagi üks mõõk välja. Räägitakse veel ühest Eesti kuninga hauast Leedumäel. Ühelt mõisaaegselt kaardilt on Leedumäe läheduses näha kummaline kiviring. Nõukogude ajal on Leedumäge uue maantee ja põllumajandushoonete ehituseks palju tasandatud ja hävitatud. Vanad inimesed mäletasid, kuidas nad oma lapsepõlves said Leedumäelt kelguga alla lastes pikad liud. Leedumäelt Võlla küla poole minnes on maantee ääres suur Tansikivi, kus leedutule ajal tantsitud. Mõnesaja meetri kaugusel Leedumäelt võib Võlla mõisaalleed mööda minnes näha muistse hiiemetsa viimase ohvritamme jäänuseid. Hiietamm olevat olnud siitkandi kõrgemaid puid ja laevadele meremärgiks. Veel eelmise sajandi keskel oli olnud näha tamme sees raudrõngad, mille külge orje poodi ja tamme lähedal peksukivi. Hellamaa klubi ja korterelamu vahel asuvast ruusiaugust on kruusa kaevandamise käigus leitud palju inimsäilmeid. Eelmise sajandi algul olevat leitud ka püsti maetud sõjamees, mõõk käes ja sõrmus sõrmes. Selle sõrmuse olevat leidja ühele Muhu tüdrukule kinkinud.
Inimesed
Hellamaa külas on sirgunud muusikud Villu Veski, Ants Oidekivi ja organist Tiit Kiik. Eesti kirjandusmaastikku oma raamatutega rikastanud Helena Läks, Maris Tammsalu ja Urmas Tulviste on samuti Hellamaa-juurtega. Soome Õigeusu Kiriku peapiiskop Herman Aav oli pärit Hellamaa õigeusu koguduse kösterkooliõpetaja Vassili Aava perest. Kurise talust pärit Marian Eplik (neiuna Heinat) on Eesti Draamateatri näitleja, kes pälvis 2018 aastal Eesti Teatriliidu naispeaosatäitja auhinna.
Võlla mõisas on sündinud Saaremaa maanõunik Matthias Christoph von Buxhoeveden (1754–1814) ja Venemaa väejuht Friedrich Wilhelm von Buxhoeveden (1750–1811). Võlla mõisa viimane omanik Axel Alexander Peter Eduard von Buxhoeveden (1856–1919) tapeti koos vennaga mässajate käe läbi ja aeti Kuivastus jääauku.
 | |
| Tort "Maria" autor Maria Mereäär. Foto: Andres Tüür (SM F 3779:5 F, Saaremaa Muuseum SA, http://www.muis.ee/museaalView/2268058) | |
Tort „Maria" oli Hellamaa külas ja kaugemalgi populaarne ning seda tehti aastakümnete vältel üsna tihti kas külakostiks kaasa või tellimise peale. Biskviittaignast tordi tegemist oli Kalju Mann ehk Maria Mereäär õppinud 1920. aastail kodumajanduskursustel. (Maria Mereäär sai 1986. aastal kuulsaks veel sellega, et saatis Mihhail Gorbatšovile roositud pätid tänutäheks alkoholismivastase võitluse eest.)
Veel 35 aastat tagasi võis tort „Maria" valmistamisõpetus välja näha umbes nii:
Vispelda 10 toasooja kodukanamuna 10 supilusikatäie suhkruga tihedaks valgeks vahuks, lisa sõeludes ja vaikselt segades 10 supilusikatäit nisujahu. Vala taigen võiga määritud ja mannaga ülepuistatud tordivormi (keskelt toruga).
Küpseta puuküttega pliidi ahjus 20–30 minutit. Katsu küpsust tikuga.
Lase tordipõhi vormis veidi jahtuda, siis kummuta suurele taldrikule ja lõika kihiti pooleks.
Võikreemi valmistamiseks vahusta kaks pakki võid umbes viie supilusikatäie suhkruga. Määri osa kreemist kahe tordikihi vahele ja osa peale. Ülejäänud võikreem jaota kolmeks. Ühele osale lisa mõni tilk punapeedimahla, osale natuke kakaod ja osale paar tilka briljantrohelist. Värvilistest kreemidest tee tordile roosid ja roosilehed. Head isu!
Laulud, luuletused
Me Võlla mõisa kassakad,
Me joome, teeme suitsu.
Ei karda meie NKV-D.
Meil juhiks marssal Rutsu.
:,: Kindlal käel ta juhib meid
mööda Poali-Juagu teid.:,:
jne.
Autor A. Sõrm
/---/
Hellamaa, Hellamaa
Kuulus mustamulla maa
Kes oskavad künda-külvata
Võib aasta otsa rõõmusta
Autor E. Mereäär
Muhu Muuseum andis 2023. aastal välja raamatu "Hellama ja Võlla asundus". Raamatut saab laenutada hästivarustatud raamatukogudest.