Võiküla
15. - 21. detsember

	2015	2024	2025
Elanikke	15	26	29
Noorim elanik	30 a
Vanim elanik	92 a
Pindala (km²)	8,42
Asustustihedus (in/km²)	3,1
Külavanem	Ain Kerem
Külaselts	Võiküla selts
	OÜ	FIE	MTÜ
Registreeritud jur. isikuid	6	0	2
Küla ajalugu

 

Võiküla oli keskajal ja ka hiljem koht, kust mindi mandrile. Talitee Pärnusse käis Võiküla alt ka 19. sajandil ja hiljemgi. Juba keskajal oli Võikülas olnud samasugune vabatalu nagu Koguva Hanskeni oma. Rootsiaja lõpul oli Võiküla oma 20 taluga Muhumaa suuremaid. 18. sajandi alguse katk tegi oma laastamistööd ja Pärast Põhjasõda olid enamus taludest tühjad. 18. sajandil on Võiküla Postile asunud Koguva mees, kes siin postiveoga hakkas tegelema nagu sugulased Koguvas. 

I maailmasõja ajal kees Võikülas elu kui hakati Võiküla Järve rannakaitsepatareid rajama. Muhulased said seal tööd aga sinna tuli rahvast kokku mitmelt poolt. Võiküla patareid käis ehitamas ka hilisem tuntud näitleja Hugo Laur. Patarei rajamise käigus rajatud kaitsealune munakivitee toob Võikülla tänini patareihuvilisi.

Pärdilt on pärit Tartu Ülikooli professor ja prorektor Teet Seene. Muhu ajaloo ja kultuuriloo talletamise eest oleme tänulikud Vambola Pärtelile Pangalt. Nõukogude aja lõpus ostsid endale Võikülasse suvekodud mitmed Eesti kultuuritegelased: Välja oli kunstnik Märt Bormeistri suvekodu, Sillal suvitas ja tegeles porgandiseemnekasvatuse ja leiutamisega Hans Laansalu, keda laiemalt kirjanik Erik Tohvrina teatakse ja kelle raamatus „Kaldaliiva" toimub tegevus osaliselt ka Võikülas. Kindlasti ei tohi unustada, et Võikülas on Tammsaare „Tõe ja õiguse" filmi režissöör Tanel Toomi juured. 

Tänavu suvest alates tähistab Võiküla küla oma kunstniku Ionel Lehari disainitud Võiküla küla märk. Küla märk avati Võiküla kokkutuleku ajal. Võiküla kokkutulekud toimuvad alates 1967.aastast ja see olevat olnud esimene küla kokkutulek maakonnas aga võib-olla kogu Eestis.