Tamse
3. - 9. november

  2015  2024  2025
Elanikke 16 36 32
Noorim elanik 4 a
Vanim elanik 93 a
Pindala (km²) 1,66
Asustustihedus (in/km²) 21,7
Külavanem Kaarel Tüür
Külaselts Tamse Külaselts
  OÜ FIE MTÜ
Registreeritud jur. isikuid 3 0 1
Küla ajalugu      

 

Tamse küla on esmamainitud kirjalikes allikates aastal 1453. 19. sajandi keskel eraldati mõisa ääremaadest talupoegadele maad ning tekkisid kaks niinimetatud platsimeeste küla, Ranna ja Rebaski. Nõnda jagati algne Tamse kolmeks külaks, mis tänini moodustavad sisuliselt ühe terviku. Praegune Tamse küla tekkis pärast 1919. aastat, mil Tamse mõisa maad tükeldati. Sellest kõigest ja Tamse ajaloost on mahuka ülevaate andnud Helve Saartok ja Õie Tüür oma teoses Tamse ajalugu (Saartok ja Tüür, 2002).

Tamse külas on 26 talukohta ja kuna talusid selle sõna päristähenduses, ehk tootmistaludena sisuliselt ei ole, nimetame neid edasises tekstis kohtadeks. Tamsel on 16 püsielanikku. Nendeks nimetame edaspidi neid, kes aastaringselt ja püsivalt elavad külas. Arusaadavalt on meil ka hulganisti aktiivset rahvast, kelle päriskodu ei ole Tamsel. Sestap kirjutame siin vaid peamiselt püsielanikest ja neist, kes külaelus aktiivselt kaasa löövad.

Tehkem siis üks kirjalik ekskurss Tamsele tänase seisuga.

Viiralt Nõmmkülla viivat maanteed mööda sõites näitab umbes viie ja poole kilomeetri peal viit vasakule, ehk läände, mere poole. Selle sirge tee otsas paistab meie kodune Lõpemeri. Esimesena vasakul asub Veski koht, kus toimetavad Erna ja tema poeg Jaan.  Väärikas vanuses Ernat võib näha ka kõige kuumematel suvepäevadel põllul kõplamas, valge rätik kenasti peas. Jaan on igatpidi motoriseeritud perepoeg, kes nõrgematele on poekulleriks ning kellel jätkub silma kogu küla arengutega kursis olemiseks.

Nimetatud Tamse tee lõpus on T kujuline ristmik, mida kohalikud Tuule ristiks kutsuvad. Pöörame esmalt paremale. Esimene koht kannab ametlikku nimetust Aia, kuid kohalikud kutsuvad seda Tuuleks. Tuulel elab Tamse vanim daam Hermeliina, ehk Tuule Herme, kes on kõrgele eale vaatamata tubli ja töökas ning mäletab asju, mis toimusid enne meist enamuse sündimist.

Tamse koolimaja AD 2025.

Järgmisena hakkab silma küla suurim imposantne hoone. See on Tamse koolimaja, kus aastatel 1919 kuni 1975 tegutses Tamse kool. Kool alustas tegevust Tamse mõisa härrastemajas, mille lammutamist ja uue koolimaja ehitust alustati 1940. aastal. Uue koolihoone valmimiseni kulus keeruliste aegade tõttu kaksteist aastat. Tamse koolis on oma alghariduse saanud mitmed küla praegused elanikud. Tamse kooli ajalugu on oma raamatus põhjalikult käsitlenud Helve Saartok (Saartok, 2007). Hilisemal ajal on koolimajas toimunud mitmeid üritusi, peetud pulmi ja muid pidustusi ning keldrikorrusel on tegutsenud ka populaarne baar. Tänase seisuga kuulub maja Eesti Kunstiakadeemiale õppebaasina, kus tulevased kunstnikud käivad suviti maalipraktikal ja korraldavad näitusi. Tänavu kevadel sai koolimaja uue kivikatuse, uued uksed ja aknad ning palju muudki vajalikku ning ilusat.

Järgmine koht paremat kätt on Kooli, kus toimetavad peretütred Eve ja Ada koos oma peredega, kuid alaliselt siin ei ela. Kooli torkab silma oma eriti korraliku aianduse ning alati niidetud muru ja pügatud hekkidega.

Hoiame hästi paremale ja liigume läbi koolimaja tagaõue. Nii jõuame Aasa õuele. Aasal elavad ning toimetavad Maare ja Mart. Aasal on palju lilli, sest see on perenaise hobi. Maare ja Mart on enamuse elust leiba teeninud merel, kuid nüüdseks hoolitseb Maare Tamse õppebaasi eest ja Mart töötab Muhu valla heaks.

Tuleme tagasi külatänavale ja pöörame taas paremale. Nüüd jõuame Uue-Tähe kohani paremal ja peremees Andruse, kel päritolu tõttu hüüdnimeks Hiidlane, lammasteni vasakul. Andrus alaliselt Tamsel ei ela, kuid on oma koha ümbrust kõvasti korrastanud, muutes täieliku rapiku kenaks kaskedega karjamaaks, mida ehib kena tiik.

Edasi liikudes jõuame tee lõppu, mida tähistab koht nimega Allika. Siin elavad vanaperemees Jaan ja tema vennapojast noorperemees Elari, koos abikaasa Sille ja poegade Simoni ja Steveniga, kes on ühtlasi Tamse noorimad elanikud. Allika pererahvas on silmatorkavalt töökas. Jaan teeb puutööd ja Elari, kes on diplomeeritud meremees, tegutseb mitmel rindel, tehes praktiliselt kõiki tehnikaga seotud maatöid ning remontides vanu autosid. Perepoegadest noorim käib veel lasteaias, kuid vanem vennake nõutab juba koolitarkust. Perenaine Sille hoiab puhtust Muhu Põhikoolis.

Pöörame otsa ringi ja tuleme tagasi Kooli kohani, kust vasakule viib pikk sirge külatänav. Paremat kätt asuva lambakarjamaa lõpus asub Karra koht, kus toimetab perenaine Karilin, kes küll alaliselt Tamsel ei ela, kuid on siit külast pärit. Tubli daam toimetab sihikindlalt, et Karra märjal maal kena kodu luua.

Edasi jõuame Krundi kohani, ehk Krundi sporditaluni. Hooned jäävad paremale, vasakul on aga avarad spordiväljakud, mis osaliselt on tänase seisuga omaette kinnistud ning ootavad tulevasi elanikke või suvitajaid. Krundi peremeheks on tuntud tennisist ja treener René Busch, kes siin igasuviselt laste ja noorte spordilaagreid korraldab.

Edasi liikudes jõuame paremale pöörava teeni, mille lõpus on mõne aasta eest tekkinud uus koht Kivisambla. Siin toimetab agarasti perenaine Liivi, kel toeks abikaasa Peeter. Pererahvas on pärit Elvast, kuid ei pea pikka vahemaad paljuks ning koht edeneb kohalike abiga kiiresti. Tegeletakse jõuliselt koha arendamise ja taluturismiga.

Pöörame otsa ringi ja liigume tagasi Tuule risti. Näoga merele vaadates teeme pöörde vasakule mööda kõvakattega külateed ning jõuame paremale jääva Oru kohani. Siin elavad kaksikvennad Toivo ja Tarmo ning viimase poeg Kristjan. Oru meespere on kiindunud tehnikasse ja eriti vanemasse tehnikasse. Oru territooriumil leidub igas vanuses liikurtehnikat ning kogu meesperel on tugev võimekus nii ehituse kui ka tehnika alal. Ei ole haruldane, kui novembripimeduses kostab Orult kopa mürinat ja kivide kolinat. On väga töökad mehed, kelle üheks traditsiooniks on jätkujaanituli igal jaanipäeval Oru heinamaal.

Pisut edasi torkab vasakul silma kõrge mast, mille tippu ehib kuldse krooniga aukartust äratavalt suur haug. See on Sarapuu koht, kus elavad ja toimetavad Õie ja Paul. Õiele oleme eelnevas tekstis juba viidanud. Matemaatikat on tema juhatusel Orissaare keskkoolis õppinud ka näiteks Aasa Maare. Paul on mees, nagu orkester. Elukutselt laeva radist, kuid täielik universaal, kes valdab tehnikat, ehitust ja on sepp. Kui kuskilt enam head nõu ei saa, siis Pauli käest saab ikka.

Kohe Sarapuu koha kõrval asub omalaadne ümmargune maja, mida ka Muumimajaks kutsutakse. Siin elab ja töötab Tamse, Rebaski ja Rannaküla külavanem, kapten Kaarel Tüür, kes külaelu kindla käega tüürib. Kaarel ehitas Muhu uisu, on ehitanud veel arvukalt paate, restaureerinud Zaporoźetsi, motorratta jne. Kaarli töökoda on oma võimaluste poolest rikkalik ja kogu külale toeks. Olgu mainitud, et Kaarel teeb aastas kahel korral suurepärast õlut, jaanipäevaks ja jõuluks.

Kuigi Rannaküla kirjatükis on juba kirjeldatud meie külasadamat, siis olgem siinkohal omaküla patrioodid ning nimetagem ka Rannaküla territooriumil asuvat Tamse sadamat. Tegu on enama, kui lihtsalt lautriga. Hooajati on see kodusadamaks enam, kui kümnele alusele ja käib vilgas elu. Eriti torkab see silma esimesel mail, kui algab ametlik haugipüük. Siis saabub siia hulgaliselt venekeelset püügiväge, kel naine kaugel ja valitsus ka.

Tamse jaanituli.

Lõpetuseks, ehk loo kokkuvõtteks olgu öeldud, et Tamse on väga ühtehoidva kogukonnaga küla, kus praktiliselt ükski probleem ei vaja külavälist lahendust. Meil on meistrid igal alal ja tehnikat jagub kõigiks töödeks. Ning mis peamine – külas pole riiukukkesid ja kõik saavad kenasti läbi.

Lõpetuseks pakume Tamse Aasa perenaise Maare ahvenasupi retsepti.

Materjaliks on vaja kuus keskmist Lõpemere ahvenat, poolteist liitrit vett, üks suur porgand, üks suur sibul, viis keskmist tuhlist, üks suur loorberi leht, maitseks soola, pipart, tilli ja kindlasti võid. Ahven keeta ja nii saab hea puljongi. Edasi on hulk näputööd, ehk liha tuleb ahvena luudest hoolikalt välja nokkida. Tuhlis, porgand ja sibul tükeldada ja keeta pehmeks koos loorberilehega. Lõpuks lisada juba keedetud ahvena liha, või ja till. Viimased vastavalt perenaise maitsele. Nüüd on Tamse ahvenasupp tuline ja valmis. Maitseb hästi, aga ärge keelt kõrvetage.