Rinsi
22. - 28. september

  2015  2024  2025
Elanikke 21 22 21
Noorim elanik 6 a
Vanim elanik 89 a
Pindala (km²) 1,99
Asustustihedus (in/km²) 11,1
Külavanem Ave Toomsalu
Külaselts Külaselts Printsi
  OÜ FIE MTÜ
Registreeritud jur. isikuid 2 0 2
Küla ajalugu      

 

Rinsi on kirikuküla ja oma nime on ta saanud rootslasest maamõõtja Printzi järgi, kes 17. sajandi keskel talitee äärde uue riigimõisamaa välja mõõtis. 1852. aastal läksid mõisa maad Rinsi õigeusukogudusele ja seda märgib piirikivi külatee ääres Kupitse talu lähedal.

1864. aastal sai valmis kihelkonnakoolimaja. Seal elasid ka köster-koolmeistrid ja peeti jumalateenistusi kuni kiriku valmimiseni. Hoone säilis algsel kujul 1957. aastani, kui kolhoos tegi juurdeehitused, ja sellest sai laut viiekümnele loomale. Enne kirikuvarade tagastamist müüs Piiri Põllumajndusühistu selle Vambola Vainole, kes müüs selle edasi Samu Tapani Majanderile. Kinnistu kannab Vaino nime ja soome härra on selle suuremast lagunemisest päästnud.

1870. aastal algab kiriku ehitus. See andis tööd paljudele kohalikele. Ehitusmeistrid olid vene vanausulised, kes pärimuse järgi elasid mahajäetud mõisahoones. Kõik puitdetailid toodi valmiskujul laevadega Lätist. Kirikuga samal ajal ehitati ka preestri elamut ja loomalauta.

KIRIK PÜHITSETI 22. OKTOOBRIL 1873.

Pärast seda hakkab kiriku ümber tekkima asustus.

Kiriku maadele tulevad:

  • 1-2 Nuka, Uue-Nuka              Paenase Antsult
  • 3 Sarapuu                              Paenase Tõniselt
  • 4 Rinsi-Poe                            Kallaste Ringalt
  • 5 Anne-Saadu                        Kallaste Anduväljalt
  • 6 Pähkla                                 Põitse Ännikalt
  • 7 Männi                                  Tupenurme Allikaniidilt

Paenase küla karjamaale tulevad:

  • 8 Uuemaa                                   Paenase Iivardilt
  • 9 Uuelu                                       Paenase Kunnilt
  • 10 Värava                                   Paenase Iivardilt
  • 11 Kupitse                                   Paenase Mihklilt
  • 12 Aru-Saadu                              Paenase Tõniselt
  • 13 Tõnu-Saadu                           Paenase Ansult
  • 14 Uuesaadu                              Rinsi Tõnu-Saadult
  • 15 Pähklisaadu                           Anne-Saadult
  • 16 Piiri (varem Saksa-Saadu)    Päelda Mardilt

Piiri on olnud nii Piiri küla kui ka Päelda küla nimekirjas. Praegu kuulub küla Rinsi küla alla.

Tänaseks on kaardilt kadunud Pähkla ja Värava. Suvekodud on Uue-Nuka, Männi, Uuemaa, Uuesaadu ja Piiri.

Kiriku maadele said krundi kirikuga seotud ja ostujõulised mehed. Teine osa olid põlisküla peremeeste nooremad vennad, kellel ei olnud pärimisõigust ja jäi valida, kas koju sulaseks või oma käe peal hakkama saada. Põllulapp maja jurde hariti üles karjamaast. Keskmine kruntide suurus oli umbes viis hektarit. Meestest said ulgutöölised (ehitus ja kalapüük), vallalised neiud käisid mandri mõisates hooajatöödel ja naised kasvatasid kodus lapsi. Suureks abiks oli kalarikas Lõpemeri, mis aitas toidulauda katta. Igal perel olid oma tarbeks püünised ja mehehakatiste ülesandeks oli need märjaks kasta.

Side emataludega säilis, seal käidi veskil, sepikojas ja saunas. Tasuks käidi päilisteks, nende peresid kutsuti kooteväravatagusteks. Paenasel on Kootepõld ja põlluaia värav oli praeguse külamaja juures.

Nuka – küla esimene eluase

Kui luterlik külakool lõpetab Paenase Ansul tegevuse ja lapsed ikka tarkust taga nõuavad, siis hakkab Jaen/Ivan Auväärt (Ansu peremehe vend) haridust andma õigeusu korra kohaselt. Jaen olla soravalt lugenud ja rehkendanud, aga kirjutamisega kimpu jäänud. Töö tunnustamiseks sai ta kirikult krundi ja ehitas 1860ndatel kiriku lähedale Nuka maja. Tema arvukatest lastest saavad täiskasvanuks kaks poega, Timofei ja Vassili, keda edaspidi hüüti Tõnuks ja Villemiks.

Tõnu kosjalugu väärib meenutamist ja on õpetuseks kõhklejatele. Neljapäevaõhtul kutsus Tõnu naabrimehe Saadu Ivani isameheks. Mehed istusid ree peale ja Ivan päris, kuhu minek ja mida tuleks rääkida. Tõnu pani ohjad ree peale ja käskis oodata. Kui teerist möödas, siis kosilane ütles, et Ridasi Saunametsale. Ta oli kahele tüdrukule lubanud samal õhtul kosja minna, aga ei osanu otsustada ja jättis tee valimise hobuse hooleks.

Tõnul ja Liinal oli tütar Juulia, kes abiellus Ivan Murdiga. Ivani 1970ndatel ehitatud maja on tühi ja ootab uusi elanikke.

Uue-Nuka

Teine poeg Villem võtab 1912. aastal naiseks Igaküla Mardi Mare. Pulmapildil on peigmees ja külarahvas, aga pruuti ei lubanud ämm pildile kaetamise kartuses. Villem ehitas peale esimesest ilmasõjast tulekut samale krundile uue maja. Villemi poeg oli VASSILI AUVÄÄRT, kes oli esimene Muhulase toimetaja. Vassel lõpetas Muhu Keskkooli ja sai iseõppijana tunnustatud ajakirjanikuks.

Peale Mare surma on Uue-Nuka esimene suvekodu külas ja kuulub Graafik Vello Vinna perele.

Rinsi-Poe

1904. aastal ehitas Ringa Aleksander Mundi Rinsi kirikust põhja poole raudkivist poehoone ja laoruumid. Suursugune väljanägemine aga äriedu ei soosinud. Omanikud vahetusid ja 1912. aastal ostis selle Päelda Saadu Jaanilt pärit Mihkel Kolk, kes oli teeninud Vene-Jaapani sõjas mereväes. Mees oskas mitut keelt ja oli palju lugenud. Ta asutas poe, tubakavabriku ja saeraami, samuti jahuveskiga, mis ennast ei õigustanud. Ettenägeliku mehena kuulutas ta 1939. aastal välja pankroti. See päästis Mihkli stalinistlikest repressioonidest.

Rinsi Poe (Rintsi) enne ja nüüd
Rintsi Jaanuse pildid

Poe majja käis ka post. Lehte toomas käisid just mehed hea meelega. Mihkel oli neile õpetanud kaardimängu, kus on kaks partiid korraga käigus. Arvatavasti oli tegemist bridžiga. Alkoholi ei pruugitud, aga suitsetati ja mängiti öö läbi. Sarapuu Mihkel oli kiriku kellamees ja pidi pühapäeval kell kümme ametis olema. Kui naine Leena talle järele läks, pistis kellamees kaardid taskusse ja käskis oodata. Kellad löödud, läks mäng veerand tunni pärast edasi.

Rinsi-Poe Mihkel oli üle kaheksakümne, kui läks Külasema Väljale koduväiks. Järgmiste põlvkondade ajal hooned väsisid ja karta oli nende hävingut. Nüüd on talu nimi Rintsi ja uus pererahvas on pühendunud selle pärli päästmisele.

Ülejäänud talude kohta saab teavet aadressil http://muhu.rehepapp.com/kylad/kylad.php

Koolil ja kirikul olid külarahvaga head suhted. Kuigi elati vaeselt ja ruumikitsikuses, anti kaugemalt tulnud kooli- ja leerilastele ikka öömaja. Leeriajal oli küla kolm nädalat rõõmsaid noori täis. Kiriku juures tegutses laulukoor. 1929. aastal asutati Rinsi Selts. See oli karskuskallakuga, tehti muusikat ja näitemängu. Kokku käisid kolme küla, Rinsi, Päelda ja Paenase noored. Üks eestvedajaid oli Vassili Vaga, kes tollase eduka ettevõtjana oli kõigile muhulastele teada kui Piiri Vassel. Mõne aasta pärast sulas seltsi tegevus kokku Piiri rahvamajaga ja noortest said Muhu kultuurielu eestvedajad.

Kirikuisad ja kooliõpetajd olid vilunud mesinikud ja sealt on oskus mesilastega toimetada levinud taludesse, kus kirikumõisa eeskujul hakati kasvatama sordiuõunapuid.

1940. aasta ehmas kõiki. Vabadikelt ei olnud kedagi ega midagi võtta. Suure sõja lahingud jätsid küla puutumata. Venemaale jäi neli inimest. 1943. aastal toodi preestrimajja Ukraina põgenikud, Punaarmeest deserteerunud sõdurite perekonnad. Põgenikud käisid tööl taludes, kust said süüa ja toiduaineid. Sooje riideid anti ligimesearmastusest.

Nõukogude kord võttis kirikult maa ja jagas vabadikele. Köstrimaja ja preestrimaja riigistati. 1950. aasta märtsi koosolekul sündis kolme küla kolhoos 8. Märts. Enne seda olid mitme pere noored kolhoosi eest põgenenud riigitööle. Köstrimajast sai loomalaut ja preestrimaja kohendati korteriteks. Ei ole halba heata ja nii sai küla kuuekümnendatel Piiri jõujaamast elektri kella kuuest hommikul õhtul üheteistkümneni. Liin ehitati ühistööna, postiaugud tuli kaevata käsitsi. Tänu laudale sai Rinsi küla esimese ööpäevatelefoni. Loomad ju vajasid ka kiirabi, mis vahel võis siiski takerduda paralleelnumbri pikka kõnesse.

Läks veel veerand sajandit, enne kui telefon jõudis kaheksakümnendate lõpu poole igasse tallu. See oli kummaline korraldus: ettevõtja Viktor Bush ehitas, küla panustas raha ja tööjõuga. Sideettevõttel ei olnud aga piisavalt vabu numbreid ja kõik telefonid olid kahe pere peale. Olukord lahenes Eesti Vabariigi tulekuga.

Viimaks oleme jõudnud tänasesse päeva. Meie küla rahvast töötab vallamajas, koolis, sadamas, ehitustel ning sotsiaal- ja meditsiinivaldkonnas. Rinsi mõisasüda on saanud uueks valitsejaks Priit Saartoki, kes hoiab põllud korras. Aru-Saadu dendroaed on tuntud lähedal ja kaugel. 2011. aastal loodud Printsi seltsing on kolme küla, Paenase, Päelda ja Rinsi arengu toetamiseks. Ühistööna ehitatud külamaja ja laste mänguväljak toovad vabariigi aastapäeva hommikul ja jaanipäeval kokku külarahva ja suvitajad. Kevadised talgupäevad on rahvarohked ja aitavad parandada küla väljanägemist.

See oli meie küla lugu. Rahu ja tervist kõigile! Elame veel!

Tekst: Uuelu Juta

Petirokk

  • 1 pk keefiri
  • 1,5 dl nisujahu
  • 3 kuhjaga supilusika täit suhkrut
  • suur noaotsatäis võid (soolavõi annab ergema maigu)

Külma keefiri sisse segada jahu. Siis keskmisele kuumusele (elektripliidil 6. aste) keema. Keemise ajal kogu aeg segada, et põhja ei kõrbeks. Natuke aega peab rokk mulksuma ka. Siis võtta tulelt ära ning segada sisse suhkur ja või. Enamasti süüaks seda toitu külmalt, aga see on maitse asi. Peale võib riputada pisut suhkrut, kui armastatakse magusamat toitu, ja kõrvale juua piima.

Kui tahad vähe moekamat magustoitu, siis lase see peale riputatud suhkur, mida peaks siis olema ikka õhuke kiht, leegiga üle. Selleks sobib tavaline leeklamp (gaasipõleti). Nii saad katteks mõnusa karamellikooriku nagu kreembrüleel.

Retsept: Arusaadu Riina