Ridasi küla lugu algab u 1870. a paiku, kui Nurme mõisast eraldati 2 latsiküla: ühe nimeks sai Leeskopa - põllu järgi kuhu see asutati - ja teise nimeks sai Ridasi. Kes Ridasis käinud ja külatänavat pidi vaadanud, saab aru, kust selle ridaküla nimi tuleb. Külas on olnud ajalooliselt 32 talumajapidamist, koos soldatikülaga, mis asub praeguse Põllu lauda ümbruses. 5 talust on praeguseks säilinud ainult üks. Samuti on teisel pool Nossa soont olnud 16. saj. veel kolm talu, aga need on Põhjasõja ajal kadunud. Nossa soon, mis läbib küla, on Eestis ainulaadne veekogu. Ta pole jõgi ega oja, vaid soon, mis on väga huvitav veekogu nimetus. Aga eks olulisem ole küla ise oma tavade ja traditsioonidega, mis läbi aja on jõudnud ka tänapäeva. Arvatavasti on Ridasi ainuke küla, kus külarahvas tuleb vana aastat ära saatma külaotsa ja võtab seal vastu ka uue aasta alguse. Kus pärast minnakse mööda peresid käima, et kõigile head uut soovida. Koroona aastal, kus ei tohtinud mööda peresid käia, sai tehtud talvine tuli jaanituleplatsil, nagu suvel. Samuti kevadised külatalgud, mis toimuvad juba aastakümneid. Eks toredad on olnud ka igakevadised tuhlipaneku talgud, samuti sügisesed võtu talgud. Aga eks ajas on tuhli kasvatamine vähemaks jäänud ja sellega koos ka kasvatajaid ühe käe näppudel võimalik üle lugeda. Külas on veel koduloomadest üks kits ja kaks hobust ja mõned kanad. Läbi ajaloo on külas olnud palju kirju minevikuga inimesi. Üks tuntumatest oli Nossa Kopli Ivan, tema tempudest saaks terve raamatu. Kopli Ivan oli vahel kättemaksu himuline ja ükskord ei jõudnud ta asju ühe Kansi mehega ära klaarida, sest mees suri ära. Ivanil polnud sest midagi, ta läks matusepäeva hommikul vara sinna, võttis surnu kirstust välja ja pani hangu najale ukse taha seisma. Seejärel koputas ukse peale, mida avama tulnud perenaine pidi ise surnuks ehmatama, kui nägi oma surnud meest ukse taga püsti seismas. Samuti tõrvas ta ühe tüdriku akna ära, kuna teadis seal öösel üht noormeest käimas. Isa tuli hommikul vaatama, miks tüdrik üles ei ärka, suur valge juba väljas. Teind ukse lahti, seal poiss tüdriku kaisus, kuna nad arvasid öö olevat, tuba ju alles pime. Samuti sittus ta ühele eidele söetriikmasina sisse, kui see triikmasina pliidi peale sooja pani, oli tuba hirmsat haisu täis. Eit arvas, et nüüdseaja söed väga koleda haisuga. Eks neid lugusid võiks kirjuta veel.

Lõpuks annan ühe supi retsepti, mille autoriks Linga Riia ehk Maria Eisenberg-Puu, s. 1909.

TUDI-LUDI SUPP

Lihakõrned pruunistada poti põhjas või panni peal. Lisada tükeldatud porgand,sibul, tuhlist. Kui need pehmeks keenud valad peale piima. Lase keema, soovi järgi lisa soola või sulle meeldivaid maitseaineid. Head isu!

Kirja pannud Nabi Rein