Rebaski
8. - 14. september

	2015	2024	2025
Elanikke	8	8	8
Noorim elanik	41 a
Vanim elanik	84 a
Pindala (km²)	0,18
Asustustihedus (in/km²)	44,5
Külavanem	Kaarel Tüür
Külaselts	Tamse Külaselts
	OÜ	FIE	MTÜ
Registreeritud jur. isikuid	1	1	0
Küla ajalugu

 

1868. a olid Rebaski küla asunike maad Tamse mõisa ääremaadest välja mõõdetud ja igaüks hakkas sinna vähehaaval oma kodu rajama. Rebaski külale oligi alus pandud. Aga millest selline nimi, arvatakse et karjamaal asunud rebasekujulise punase kivi järgi.

Rebaski küla asunikud olid pärit Tamse mõisa küladest (Tamse mõisale kuulusid Kallaste, Nõmmküla, Pallasmaa, Mõisaküla, Põitse ja Külasema külad). Siinkohal võtan appi tublide Rannanaiste koostatud Tamse ajaloo raamatu, veidi piilun ka Ülo Rehepapi materjalidesse ja lõpuks lisan enda mälupilte.

Rebaski kõige põhjapoolsem koht on Saadu-Uielu ehk hilisemal ajal Tuulesaadu.

Siia passiks nüüd kirja panna Mäksa Jaani e. Ivan Saartoki tehtud ümberküla või lorilaul aastast 1893. Tänud Edale, kes selle Muhu muuseumist üles leidis.

Kord ma Tamse põllal köisin Kaheaugul sial,
tüki aega mina seisin Saadu keldri pial.
Lembri Ivan saabast paikab pitka nööriga,
Kukka Mihkel oikka arib suare puudega.
Tussul sial ei ole nalja - sial oo paljast riid,
Tähve vaene aetud välja, Nirginurgal nüid.
Mis sel Nuka vanal viga, taal oo minia,
Võlla vallast toodud taale toapühkija.
Mulgu Juri eli müib kasusuamaga,
Konta Oad see lapsi peksab lepakaikaga.
Mihkel Vapper rauda keedab kivisütega...

Ja edasi läheb jutt Tamse küla vahele.

Tuulesaadule tuldi Pallasmaalt.

Tuulesaadu nooremast põlvkonnast osa läksid 1901. aastal Kaug-Itta Ussuurimaale. Lisaks neile veel inimesi Silla-Väravalt ja ka Mulgu esimesed elanikud. Kaugelt tulnud kirjad andsid teada, et muhulased seal riigivõimu heldel toel olid saanud jõukale järjele.

Elu Tuulesaadul lõppes 70-ndate alguses ja maja lammutati. Praegu on seal väike suvila ja uus peremees Imre.

Tuulesaadu külje all ongi laulu sisse pandud keldri varemed veel järgi, pere nimi oli Silla-Värava. Lakkas olemast juba 1930-ndatel.Mingitel andmetel olevat Silla-Värava Rebaski kõige vanem koht ja Tamse mõisa värav. Keldri lähedalt kulgeb mõisast alguse saanud tee (Tuule-Saadu tänav) suurele maanteele. Praegu on tee suhteliselt kinni kasvanud, kuid siiski osaliselt aimatav ja ka läbitav.

Edasi küla poole liikudes tuleb Lembri, ka üks vanimatest kohtadest, mõnedel andmetel võis maja püsti olla juba enne platside jagamist. Koha rajas Kallastelt tulnud Tamse mõisa kubjas Andrus Pink. Tema pojapoeg Sander oma naise Leenaga jäävad juba minu mäletamise aega. Sander suri 1966. a aprilli lõpus ja matusest on lapse mällu jäänud lõbus õhtune istumine tagakambris, kus Luule, praegu Tarvis, lõi akordionil lahti sel ajal popi tantsuloo Valentina twist! See ei oma küll suurt tähtsust, aga meelde on jäänud ka tähtsam sündmus, nimelt oli vana tee ümberehitus uueks ja laiaks selleks ajaks jõudnud Siljavälja kopli alla. Et kui varem käis tee läbi ühelt poolt Lembri kooguga kaevu, siis nüüd teiselt poolt. Üks maamärkidest oli Lembri värava taga kasvanud suur kõver kask, kus asjaosaliste Lembri Marta ja Sepa Leida jutu järgi nad kiikusid. Marta oli Leena tütar esimesest abielust ja kasvas üles Lembril. Lembril kasvas sõja järel ka Marta poeg Priit, kes 60-ndate lõpus abiellus Kehrast tulnud Ellaga. Praegu käivad seal uute omanike poolt renoveerimistööd.

Lembri ja Kukka vahele jääb väike koht Kulumaa, mille asustas ka Kallastelt tulnud Mihkel Muld oma naise Kadriga. Kulumaa kadus elukohana Rebaskilt esimesena ja juba 19. sajandi lõpus. Sellest kohast ei ole praeguseks järgi muud kui mõned kivid.

Nüüd oleme jõudnud Kukkale, kus meesliin pärineb Oina külast. Kukka esimene peremees oli Jaak Mätas Külasemast, kelle järgi sai koht nimeks Jaagu. Praegune nimi olevat pandud Hiiumaalt sisserännanud Jaan Kolga poolt Hiiumaal asuva samanimelise kivi järgi. Esimene hoone, mis ehitati, oli kelder, mille seinas seisab plaat aastanumbriga 1870. Samal suvel ehitati rehetare ja rehala. Vana maja katuse alla ehitati juurde elutuba ja pisike kamber. Kukka Mihklil ja Päelda Laasu Kadril oli ellu jäänud 3 last - üks neist poeg Madis, kellest sai Eesti kultuuriloo jaoks tegija.

Kukka Madise ja Mareti pulmad

Peale Kuressaare Linnakooli ja Haapsalu Õpetajate Seminari lõpetamist sai Madisest kooliõpetaja alguses Muhus, hiljem mandril. Tema koostatud ja toimetatud on rida emakeele õpikuid ja lugemikke, ajakiri Laste Rõõm, Pääsukese kirjastus, tõlkeraamatud ukraina ja vene keelest. Madis loobus oma peremehe õigustest õe Leena kasuks, kes peale kolme väikese lapsega leseks jäämist sünnikoju tagasi tuli. Tänu tema toele sai Kukka õue peale 1922. a uus maja.

Meie küla kõigis peredes peaks olema tema tehtud fotosid ja väikseid albumeid, sest pildistamine oli tema hobi.

Vahemärkusena, Päelda küla tutvustusest leidsin Laasu majast pildi, mida ei ole varem näinudki.

Meenutan siin ka üht kasvatuslikku momenti, mida Madis vana koolimehena lastele õpetas. Nimelt oli üks pääsuke kassi käest vähe sakutada saanud ja tuli kombekohaselt maha matta - otsisin kingakarbi ja pääsuke läks sambla sisse. Matuselised olid Mardi Tiiu ja Malle. Kaevasime augu, panime karbi mulda ja siis tehti ka matusepilt. Oi kui kurbade nägudega me pildil oleme.

Et lugu liiga isiklikuks ei läheks, liigun edasi järgmisele kohale ja see on Suurekivi või Vaadu, esimese peremehe järgi. Ümberkülalaulus on aga päris vallatu nimi. Suurekivi on seotud Kallastelt ja Mõisakülast tulijatega. Leenale tuli koduväiks Kukkalt Mõisakülla maja ehitanud Juri poeg Mihkel. Sellest paarist said tulevase Tamse Oru koha loojad. See koht kadus Oru koha tekkega 1920-ndatel. Praegu on alles sügav maakelder ja kreegipuud ümber suure kivi.

Kukka nänn, Niidi Juula, Nuka Tähve, Mardi nänn ja Vassel, Konta Ivan.

Suurekivi kõrval asub Nuka ja on seotud juba mainitud Kulumaaga vendade kaudu. 19. sajandi lõpus sündisid sinna 6 last, kellest 3 olidki Nuka viimased elanikud veel 70-ndatelgi. Nende 6 lapse isa oli Tähve, keda Madis Küla- Nurmik on kirjeldanud nii: lodumüts peas, hall habemetutt lõua otsas, tubakajunn põses, ruuduline vatt üll, paljad virtsased jalad paigatud takuste pükste  säärte alt paistmas- nii seisab Kukka sõnnikutalgu pildil see tore vanamees meie ees kogu oma hiilguses. Nuka vana oli muhe jutumees. Rõivaste suhtes polnud ta mitte just kõige nõudlikum: äh, kui tal aga kaks käist pial oo...Ja oma lemmikrooga- küpsekartulit ülistades lausub ta : Kasta küpse tuhlis kalasoolvee sisse ja katsu kas oo hea! Tähve poja Mihkli käte vahelt tulid ilusad korvid, tuhlikoogud, vikatilöed ja Nuka uus maja. Temale pidid kuuluma ka kuldaväärt sõnad, et ega iga mees, kellel auk pees, ei ole töömees!  Praegu elavad Nukal Anneli ja Kalju.

Mulgu Tähve

Kaks krunti võis saada pere, kus oli 2 tööjõulist meest. Nii sai Aaduma Jüri koos pojaga Mulgu. Sajandi vahetusel rändas aga pere Kaug-Itta ja müüs koha Pallasmaa Tüü Tähvele. Tähve haritud inimesena oli õpetajaks Päelda Laasul, Külasema Kingissepal ja Tamse kooliski. Tamsel oli  kaua aega kooliõpetajaks ka Tähve noorem vend - Mihail Pallas. Tähve poja Pauli tütar Anne koos enda poja Allaniga on praegused Mulgu elanikud. Annel jätkus meie külas kannatust kõige kauem lehma pidada. Praeguses loomaaias on jänesed ja kanad. Allanist kirjutas hiljuti toreda loo Saarte Häälele Aasa Mart.

Uue-Mardi pere

Uue-Mardi või lihtsalt Mardi koht on rajatud natuke hiljem kui Rebaski teised pered, 1880. a paiku. Tütred said mehele ja läksid kodust välja, kolmel pojal oli õnnetu saatus, niiet maja müüdi 1927. a. Ka uues peres ei olnud lastega õnne- 6 lapsest 5 surid noorelt, tütar sai mehele Pallasmaale ja maja jälle tühi. 1955. a ostsid Mardi koha Kaera-Saadu Kusti ja tema Turjalt pärit naine Selma. Nende tütardest Mallest ja Tiiust said minu mänguseltsilised ja kooliõed. Neil oli veel 3 venda. Nõuka ajal oli 5 lapse ema kangelasema ja Selma sai medali. Mardi õues nägin esmakordselt sellise nimega lille nagu Kosmos. Kasvasid porgandite ja kapsaste vahel. Selma oskas teha väga maitsvat koduleiba. Ta küpsetas seda ka siis veel, kui poeleiba oli ammu iga päev saada. Praegu elab Mardil Tähve.

Uue-Mardi kõrval on Konta või praegu ametliku nimega Nurga. Konta esimene peremees oli Oad, ja pärit samast suguvõsast kust Kukka Mihkel ja Jüri. Ehk see perenimi tuletati Tamse mõisa loomade matmispaiga lähedusest. Räägitakse, et Oad oli otsustanud Tupenurme kosja minna, aga tee peal tegi jalapuhkamise pausi Põitse Uiekoplil ja sai omale siit nooriku kätte. Minu vanaonu Madis on kirja pannud sedasi: Kui Aadu veel noor kosjamees olnud, siis ta seadnud oma sammud ikka sinna Tupenurme poole. Ei tea, kas sealtkandi uhked peretütred kehvast latsimehest ei hoolinud, või pidas ta pikka teed paljuks, kuid ükskord jäänud mees Põitsi tänava suus mõtlema ja öelnud siis endale,et mis ma sinna ilma taha ikka jõlgun, Koplil ju kua tüdrikuid... Ja keeranud kohe sealsamas viuhti aisad ümber ja padavai Põitsi põllu nurgalt paremale, ning saanudki Kopli Marest endale tubli perenaise ja laste ema. Neil Mariaga/ Marega sündis 9 last, kahjuks abieludeni jõudsid ainult 3. Koha pärijaks sai vanim poeg Matvei / Madis Küla. Naine võeti Põitsest ja sündis 1 poeg ja 3 tütart. Kontale koju jäi Saku Kodumajanduskoolis käinud Liidi või Liidia, kellele tuli koduväi Rannakülast. Eks see hariduslik taust kujundas ka Konta hilisema elu. Milline aed, sellist ei olnud lähikonnaski! Mesilaste pidamine, mäletan seda vaha ja meevurritamise lõhna. Ja need toidud, oh jeerum. Esimest korda sõin seal kuivatatud puuviljadest tehtud kompotti vahukoorega, oli vist Arti ja Liidi hõbepulma laualt. Suvine söök piima-juurviljasupp, kuhu olid pandud need kõige väiksemad suvised kartulid katki lõikamata kujul. Nagu nupud! Õue ehitati spetsiaalne kanala, teistes peredes kui üldse kanu peeti, olid nad ju lehmale rehalas seltsiks. Kanala ees kasvasid mustad sõstrad, millede oksad rippusid nii madalale, et marju korjati pesukaussi. Olin seal peres tihe külaline, sellepärast ka mälestusi palju ja häid. Kahjuks Arti ja Liidi lahkusid siitilmast praeguses mõistes küll ülekohtuselt vara - üks 70 ja teine 68. Praegu elab Kontal, ikka kirjutan nii, nende poeg Hiid.

Kuigi kolhoosi ajal lahutati Sepa Rebaski külast, pean mina teda ikka oma küla pereks. Sepa koht kuulus algselt Tamse mõisa juurde. Seal oli külavärav. 1879 ehitati kohtumaja. 1891. omandas Külasema Kopli-Saadu  Mihkel Vapper mingi kaubaga kogukonna peremeestelt kohtumaja ja rajas sinna sepikoja. Siitpeale kannabki koht Sepa nime. Perre sündis 9 last. Tütre Riina juurde tuli koduväiks Matvei Kolk. Sepa Madisel ja Riinal oli 3 last, kes aga 1944. a kõik Rootsi emigreerusid. Leida reisis hiljem Kanadasse, kus ta alles paar aastat tagasi suri, olles üle 100 aasta vana. Peale sõda oli Sepal Tamse valda hõlmav Põitse külanõukogu. Minu lapsepõlves kasvatas Madis kitsi ja Riina oli tuntud Muhu õmbleja. Küll olid ilusad moeajakirjad, mida lapsed väljamaalt saatsid, et ema oleks kursis moes´nittidega. Ja need tibudega lihavõttekaardid- neil oli juures nii peen välismaa lõhn. Peale Riina ja Madise surma suvitas Sepal kirjandusteadlane Maie Kalda oma ema Made ja poeg Jaaniga. Jaani pere on ehitanud Sepale vana maja kõrvale uue maja.

Rebaski rahvas Tamse küla 1. kokkutulekul

Ja saigi ring külale peale. Retseptid jäävad välja, aga kui ikka vaja, tehke seda piima-juurviljasuppi.

Rebaski kunagistest 11 majapidamisest on tänaseks kaardilt kadunud ainult 3. Ei oma tähtsust, et kolhoosi ajal Tuulesaadu Mõisaküla alla ja Sepa Tamse alla nihutati.

Rebaski on väike, armas küla, kus meil on omad õued ja Mulgu must Miisu on trepi peale alati oodatud!

Kirja pannud Kukka Hele.