Rannaküla
25. - 31. august
| 2015 | 2024 | 2025 |  | |
| Elanikke | 20 | 23 | 22 | |
| Noorim elanik | 18 a | |||
| Vanim elanik | 85 a | |||
| Pindala (km²) | 1,46 | |||
| Asustustihedus (in/km²) | 15,8 | |||
| Külavanem | Kaarel Tüür | |||
| Külaselts | Tamse Külaselts | |||
| OÜ | FIE | MTÜ | ||
| Registreeritud jur. isikuid | 6 | 0 | 1 | |
| Küla ajalugu | ||||
Rannaküla – Muhu Saare Armastus Merega
Rannaküla asub mere ääres, kadakate vahel ja on alati olnud tihedalt seotud kalanduse ja rannikuelu rütmiga. Rannaküla rajati ranna-astangute peale, mis on veest aegade jooksul kerkinud ja kujundanud kogu rannamaastikku. Astanguid on siin mitu, ulatudes veepiirist sisemaa poole justkui looduslike astmetena. Rannaküla ise laiub kahel astangul: esmalt alumine küla madalamal ja seejärel ülemine küla kõrgemal astangul. Järgmisel, kolmandal astangul, paikneb juba Tamse küla, ning sealt edasi jätkuvad teised külad, igaüks omal astmel.
Rannaküla elu alguseks võib pidada 19. sajandi teist poolt, kui Tamse mõisast hakati eraldama platsikohti. Kokku võib rääkida umbes 21 kohast ja 20 suitsust, millest 4 kuuluvad praeguse Külasema alla ning mitmed on ajapikku hääbunud ja pildilt kadunud.
Arvatavaks esimeseks Rannaküla elanikuks peetakse Külasema karjamaa ja Tamse ranna vahel asuvas väikses saunamajas elanud vesiaia-vaht Aadumaa Priidut. Kui pärast 1860. aastat platsid välja mõõdeti, sai Priidu kaks nelja-viie-tiinust platsi – nii tekkis veepiirile Vesiaia koht. Rannaküla alumises külas mõõdeti välja neli soldatiplatsi – need olid esimese ranna-astangu peal paiknevad ühe tiinu suurused ülesharimata maatükid, kaetud kadakavõsa ja kividega (Tähvena ehk Punaski, Aru, Vigalamäe, Viherpuu). Kümmekond aastat hiljem, teise astangu peal, mõõdeti välja juba suuremad latsikohad (ca 10-tiinust) ja nii kujunes Rannaküla ülemine küla (Käänu, Kondimäe, Niidi, Laasu, Välja ehk Veiu, Riida).
Rannaküla külje all peidab end meres pisike 5,7 hektari suurune Sääri saar, mõnikord tuntud ka kui Sääre. Sääri on madal ja kivine, enamasti pilliroo ja väikeste kividega kaetud. Kui vanasti käidi seal heina tegemas, siis nüüd on Sääri täielikult lindude valduses. Olles osa Väinamere hoiualast, pakub Sääri turvalist pesitsuspaika paljudele tiivulistele, eeskätt kajakatele ja tiirudele. Kevadeti, pesitsusaja saabudes, täitub kogu ümbrus valju ja elava sädinaga – justkui kuulutades Rannaküla elanikele sooja ja suvise elu peatset saabumist.
 |
| Rannaküla paadisadam |
 |
| Punaski kivi 1986. aastal |
Meri on läbi aegade olnud Rannaküla elanike igapäevaelu ja elukorralduse aluseks. Nii loodi 1949. aastal siia kalurikolhoos „Muhu Kalur", mille esimeseks esimeheks sai Värava (Künnati) Valentin Teder. Hiljem liideti see "Põhjarannikuga", mis hõlmas ka Pallasma-Nõmmküla ja Kallaste külasid.
Rannaküla elu südameks võib pidada ikka oma paadisadamat. Sadama rajamise algatajateks olid omal ajal Konta Hiid ja Vesiaia Rein, kelle idee arendamist jätkasid hiljem Sarapuu Paul ja Kaarel. Tänaseks on paadisadamast kujunenud kümnekonna paadikohaga väike lautri koht, kuhu hooajal jõuab nii mandri rahvast kui ka külalisi kaugemalt. Kohalikud külastavad paadisadamat ikka aastaringselt – kord minnakse kala püüdma, kord lihtsalt mere ilu nautima.
Paadisadama kõrval, kõrkjate vahel, seisab hiiglaslik punane kivi, mida kohalikud kutsuvad Punaskiks. See rändrahn tuli kunagi ammu jääga kuskilt kaugelt kaasa (juttude järgi Rootsist) ja jäi lõpuks Rannaküla rannikule pidama. Vaevalt leidub siin külas inimest, kes poleks lapsepõlves Punaski otsa roninud ja sealt üle mere vaadet nautinud. Ka kalameestele on. Punaski olnud omamoodi abimees – hea maamärk, mille järgi teatakse, et kodune sadam on juba käega katsuda.
2021. aasta jaanuaritormiga näitas loodus oma vägevust ning Punaski sai endale sootuks uue ilme – jää tõstis kivi põhjast üles ja keeras seda hiiglast umbes 60 kraadi. Üks külajutt aga pajatab, et Punaski olevat lihtsalt tüdinenud aastasadade pikkusest ühes asendis seismisest ning otsustas end lõpuks külarahvale natuke teise külje pealt näidata.
Rannaküla lugu on segu muistsetest mälestustest ja tänasest elust. Üha enam hinnatakse Rannaküla rahu ja mere lähedust. Viimastel aastatel on külla asunud uusi elanikke ja suvitajaid, vanu maju on taastatud ja ehitatud uusi. Siinsed teed, tuuled ja rannakarjamaad kannavad endas mälestusi mitmetest põlvkondadest ning samal ajal kujundavad uut elu neile, kes on otsustanud Rannaküla oma koduks nimetada.
Nii sai kirja pandud Rannaküla lugu läbi Niidi Evely ja Karina silmade. Ja kellel huvi sügavamale piiluda, sellele soovitame kindlasti Tamse ajaloo raamatut, mida saab laenutada raamatukogust.
Niidi Maimu maasikavaht
Retsept, mis maitseb nagu lapsepõlv Rannakülas
Koostisosad (4 portsjonit):
- 2–3 toorest munavalget
- Umbes 300 g värskeid maasikaid (võib kasutada ka sõstraid, vaarikaid vms)
- 3–4 spl suhkrut (vastavalt marjade magususele)
Valmistamine:
- Püreesta või tambi kahvliga maasikad koos suhkruga moosiks.
- Lisa sinna hulka munavalge ning vahusta hoolega, kuni vaht muutub siidiseks, õhuliseks ja ühtlaselt roosaks.
- Serveerida sobib ideaalselt väikese mündilehega. Võid lisada kõrvale ka mõned värsked marjad või kui soovid veidi krõmpsu juurde, siis purusta peotäis beseed sinna otsa.
