Pärase
11. - 17. august
| 2015 | 2024 | 2025 |  | |
| Elanikke | 31 | 28 | 29 | |
| Noorim elanik | 1 a | |||
| Vanim elanik | 82 a | |||
| Pindala (km²) | 1,87 | |||
| Asustustihedus (in/km²) | 14,9 | |||
| Külavanem | Aarne Jõgi | |||
| OÜ | FIE | MTÜ | ||
| Registreeritud jur. isikuid | 4 | 1 | 0 | |
| Küla ajalugu | ||||
Pärase nimi on esimest korda üles täheldatud 1569. aastal. Külana on ta kirjas juba 1645. aastast. Pärast Põhjasõda 18. sajandi kolmekümnendatel aastatel jäid kohad tühjaks. Hellamaa mõisa asutamise käigus tõi Muhu pastor Vick Muhusse talupoegi Hiiumaalt. Pärase nime tähenduse kohta on selgitus, et kui hiidlased tulid Muhusse elama, said nad päris oma maa – Pärase. Ehk oli siis juba varem siia hiidlasi asunud / asutatud.
 |
| Paremalt esimene Andrei Ausmeel |
Hellamaa vahetus läheduses olev küla sai oluliseks, kui Hellamaast sai õigeusu kihelkonna keskus ja vallakeskus. Paljud koguduse eesotsas olnud mehed olid Päraselt. Esimene Hellamaa koguduse vanem oli Andrei Kokk Pärase Tõniselt, kes pidas seda ametit veerand sajandit. Andrei pälvis teenistuse eest Stanislavi ja Anna ordenid. Pärase meestele kuulus enne sõda ka Hellamaa mootorveski ja külas olid tuuleturbiinid Poalil ja Mihklil. Pärase küla Andruselt oli Vabatahtliku Tuletõrje kompanii eesotsas olnud Andrei Ausmeel.
Samuti alustas Hellamaa kihelkonna kool tegevust Pärasel, Peetri vabadiku majas. Ka pärast koolimaja põlemist 1905. aastal käidi kuni uue maja valmimiseni koolis taas Pärasel.
Nõukogude võim küüditas külast Tõnise ja Piiri inimesed, kuna need pered olid jõukamal järjel – näiteks Tõnise elumajal olid tollel ajal kuue ruuduga aknad, tavaliselt oli neli ruutu. Sellel perel oli ka oma rehepeksu- ja tuulimasin. Tõnise talu oli ka osanik Pärase-Hellamaa Masinaühistus. Sellega kaasnes uue korra ajal ''kulaku'' staatus ja repressioonid. Piiri perepoeg Herman Heinla arreteeriti Tallinnas õppimise ajal. Pensionipõlves tuli ta tagasi Muhusse ja on taastatud valla sümboolika autoriks. Tema kujundatud päisega ilmub tänini valla ajaleht ''Muhulane''. Hermani käe läbi valminud maale võib kohata paljudes Muhu peredes.
 |
Enne sõda alustati küla maadel ka dolomiidi kaevamist, mida viidi Järvakandi tehasesse klaasi valmistamiseks kuni 1963. aastani. Väiksemaid kaevamisi tehti ka 1970. aastatel. Pärase paemurrus peeti hilisemalt selle kandi suurimad jaanituled, kus alati olid rikkalikud suupisted, omad pillimehed ja tants kestis vähemalt järgmise päeva õhtuni! Eelmainitud ürituse neelas hiljem alla praegune Liivaaukude peal peetav üle Muhumaaline jaanituli.
Kolhooside ajal võtsid Muhu rabast turvast ka Pärase küla elanikud. Tööpõlgureid külas ei olnud. Nendesse aegadesse mahub ka noorlooma lauda valmimine Pärasele. Talitajad oma töökohustuste täitmiseks kasutasid küla ainukest Lepikul asuvat telefoni seemendustehniku välja kutsumiseks. Hilisemal kolhoosi ajal olid juba olemas nn raadiojaamad.
Hetkeseisuga on meite külas 14 majapidamist, milledest 10-nes on elu aastaringselt. Hoolimata sellest, et Pärase küla asub sisemaal, on jätkuvalt huvi küla vastu olemas. Niidi ja Kupitse vahele on kerkinud täiesti uue koha peale maja - Niidu. Valmimisjärgus on kolm uut maja. Meie õnneks on külas ka nooremaid inimesi, kes elu edasi viivad.
Taidlus Pärase külas on olnud kõrgel kohal aastakümneid. Siit on mitmed tublid pillimehed – Joosep Arumäe Mihklilt, Georg Kokk Tõniselt jne. Praegu tegutseb külas oma kapell, mille sünnilugu viib Väljale. Segakooris lauljaid on mitmes peres, rahvatantsijatest rääkimata! Tikkimine ja siilikukanga kudumine on tuttav enamustele Pärase küla noorikutele. Külavanema ja tema abikaasa eestvedamisel toimuvad juba mitmeid aastaid kultuursed reisid – olgu need siis teatrisse või kontsertidele. Pärased Lepiku vanaperemees Martin Kivisoo on Muhumaa hobuturismi looja ja muinaskultuuri asjatundja.
''OMAL MAAL'' ON HEA ELADA!
Pärase küla enimtuntud söömad on:
- Siidipudru hallilehma piimaga ja rõõsk pett
Siidipudru – Kartul, vesi, nisujahu, või ja sool.
Kartulid keedetakse pehmeks, keeduvesi kurnatakse teise potti, kartulid songitakse pudrunuiaga peeneks, lisatakse või ja keeduvesi. Nisujahu raputatakse natuke haaval kartulitele. Kuumutatakse tasasel tulel kuni puder pakseneb.
Hallilehma piim on jahukaste. - Nahati makk – (ilma nahata vorst)
¾ klaasi teise sordi nisujahu
1 ¼ klaasi odrajahu
1 teelusikas soola
1 klaas vett
0.5 kg suitsuliha
2 suurt sibulat
HEAD ISU!