Päelda
4. - 10. august
| 2015 | 2024 | 2025 |  | |
| Elanikke | 17 | 19 | 19 | |
| Noorim elanik | 8 a | |||
| Vanim elanik | 88 a | |||
| Pindala (km²) | 7,81 | |||
| Asustustihedus (in/km²) | 2,4 | |||
| Külavanem | Ave Toomsalu | |||
| Külaselts | Külaselts Printsi | |||
| OÜ | FIE | MTÜ | ||
| Registreeritud jur. isikuid | 3 | 0 | 1 | |
| Küla ajalugu | ||||
Päelda – Muhu tipp
Päelda külas asub Muhu saare kõrgeim punkt – Sepa mägi, mille kõrgus merepinnast on 25,1 meetrit. Piirkond kerkis merepinnast välja umbes 6000 aastat tagasi pärast Litoriinamere taandumist. Küla edelaosas paikneval Selja mäel on tänaseni säilinud muinasaegseid rannavalle.
 |
| Päelda maalinn Foto: Muinsuskaitseamet, Maili Rolo |
Päeldat peetakse üheks potentsiaalselt vanimaks asustuspaigaks Muhus, kuigi seni pole siit kiviaegseid esemeid leitud. Küll aga paikneb siin üks Eesti vanemaid muinaslinnuseid – Päelda maalinn, mis asub Juri talu põllul. Linnust ümbritseb madal ringvall, kus on läbi viidud arheoloogilisi kaevamisi ning leitud söestunud puidujäänuseid ja keraamikat. Esialgu arvati, et linnus pärineb nooremast rauaajast, kuid arheoloog Vello Lõugas dateeris selle juba I aastatuhande lõppu eKr. Tänapäeval on linnust raske visuaalselt ära tunda, kuna aastakümnete jooksul on selle ümber ja sees põldu haritud ning osa kultuurikihist on hävinud. https://www.youtube.com/watch?v=VfK8QIvPeLY
Päelda läheduses, küla endisel karjamaal Rinsi kirikust ida pool, asub üks kolmest Muhu noorema rauaaja kiviringkalmest. 1872. aastal uuris seda paika Saaremaa tollane muinsusehuviline Jean Baptiste Holzmayer, kes dokumenteeris üheksa varete asukoha. Ühest neist leiti rohkesti hõbeehteid ja muid esemeid, mille põhjal oletatakse, et sinna oli maetud jõukas naine 12.–13. sajandi vahetusel.
Kirjalikes allikates mainiti Päelda küla esmakordselt 1645. aastal, mil see kuulus Tamse vakusesse. Tollal oli nelja ja poole adramaaga külas kuus peremeest. Põhjasõja järel jäi küla mõneks ajaks tühjaks. Päelda taasasustamine leidis aset 18. sajandi teisel poolel Kapi ja Kantsi mõisate konkurentsis, millega 1770. aastatel liitus ka Nurme mõis.
- Kapi mõis asustas 1767. aastal arvatavasti Tupenurmest pärit Mardi (~1732–1802), kellest sai VAGAde suguvõsa esiisa.
- Kantsi mõis tõi külla Viirakülast pärit Laasi (~1713–1802), kellest sai alguse Laasu talu.
- Nurme mõis asustas Päeldasse Juri (~1704–1779), kelle järeltulijaist kujunes PEEGELite suguvõsa.
Peegelitest üks tuntumaid on Tartu Ülikooli ajakirjanduse õppejõud ja keeleteadlane Juhan Peegel. Ta oletanud, et Päelda ja Kaarma Peeglid võivad olla suguluses, kuid ajaloolist kinnitust sellele pole.
Mõisate vaheline segadus Päelda talude kuuluvuse osas lahenes 1800. aastaks, kui kõik kolm talu kanti Rinsi mõisa alla. Küla jäi väikeseks ja on öeldud, et Rinsi valla (pere)mehed mahtusid kõik ühe kasuka alla magama.
Perekonnanimede Vaga ja Peegel saamise juurde käivat järgmine lugu. Perekonnanimede panemise aegu kutsuti Mardi ja Juri talu peremehed Kapi mõisa. Kohale mindi hobustega. Istusid ja ootasid, et mis siis tahetakse. Hirmul ka, et kas tõstetakse välja või pannakse renti juurde. Juri peremees märkas seinal peeglit ja hakanud katsuma seda ja imestanud, et kuidas saab sedasi olla, et vesi seisab seina peal. Talupojad polnud enda peegeldust mujal näinud, kui veepinnalt. Katsumisega tegi aga peeglile näpujäljed korralikult peale, mille peale hakanud Mardi peremees muretseda, et nüüd sa tegid katki ja mis nüüd saab ning hakanud palvetama. Selle peale tulnud mõisnik ukse vahele ja küsinud, et mis te tahate oma väärnimeks. Mehed ei teadnud küsimuse peale midagi kosta. Mille peale siis mõisnik olevat öeldnu, et sina, kes sa palvetad, sina oled vaga mees, sina saad oma perekonnanimeks Vaga. Ja sina, kes sa peeglit vaatasid, sina saad Peegel.
 |
| Päelda Laasu talu |
Päelda talude suurus on olnud küll mõnevõrra suurem Muhu keskmisest – enne talude poolitamisi ja muid jagamisi olid Päelda talud 63—76 hektarit. Talude jagamise tulemusena tekkis külas lisaks kaks pooltalu. 1900. aasta paiku tekkis Laasu talu jagamisel Allika ja 1920. aastal Jüri talu jagamisel Kaasiku. Kõigil kolmel Päelda põlistalul tekkisid aja jooksul ka oma vabadikukohad. 1875. aasta paiku sai Laasult asustuse Saadu (ka Tooma-Saadu) ja 1900. aasta paiku Mäe. 1840. aastail on Mardilt oma esmaasustuse saanud Selja ja Nuka ning 20.s algul veel Pühati vabadikukoht.
1851. aastal alustas Päelda Laasul üks esimesi õigeusu abikoole Muhus ja see toimis 19. sajandi lõpuni.
20. sajandil kulges elu külas nagu ka mujal Eestis ja Muhus, sõjad, nõukogude võim, kolhooside loomine mõjutas kõigi elu-olu. Kuna Päelda külas on midagi, mida mujal ei olnud - maalinn, mille keskel oli põllumaa, siis siinkohal tooks lõpetuseks ühe toreda loo. Nimelt olevat ühel heal päeval taas Jüri talu värava taha sõitnud suur buss ja peremehelt küsiti täpset juhendamist, et kus kohas Päelda maalinn on. Peremees siis näidanud suuna kätte ja käskinud seni kõndida, kuni tornid vastu tulevad. Kuhu turistid täpsemalt välja jalutasid pole teada, aga peremees olevat alles siis metsast peidust välja tulnud, kui buss tund-kaks hiljem lõpuks väravast ära sõitis.
Kaasiku Velda saialeib
Pool liitrit piima soojendada. Samal ajal sulatada 1 pakk presspärmi (30g) koos supilusikatäie suhkruga. Seejärel lisada suhkru-pärmisegu soojale piimale. Sinna juurde umbes pool tl kardemoni, 50 g võid, pool tl soola ja 1 lahtiklopitud munakollane.
Kausis segada umbes 1 kg jahu piimaseguga ja kloppida taignaks. Taigent segada senikaua, kuni käte küljest lahti laseb. Lase rätiku all, soojas kohas pool tundi kerkida. Aja möödudes klopi korra veel taigen läbi ja jäta veel korraks kerkima, kuniks on jälle kahekordne.
Ahjuvorm määrida võiga või panna küpsetuspaber. Aseta taigen ahjuvormi, määri muna-suhkruseguga pealt ilusaks siledaks.
Küpseta 190 kraadi juures umbes pool tundi kuni pealt tõmbab kuldpruuniks.
Ahjust välja võttes määrida pealt võiga ja jätta rätiku alla pehmenema.
Mardi Lembi saialeib
(Seda tegi algselt Lembi tädi Friida ja viimased aastakümned on tehtud Lembi saialeiva nime all)
- 1 pakk lahjat kohupiima
- 1 muna
- Pool klaasi piima
- 1 spl suhkrut
- Pannkoogijahu peaaegu terve pakk, 1/10 osa peaks järgi jääma
Muna ja 1 spl suhkrut kloppida, lisada kohupiim ja piim, jälle korralikult segada ja siis lisada pannkoogijahu. Küpsetada leivavormis (nüüd vist poodides saadaval keeksivormi nime all). Küpsetada umbes pool tundi või kui on pealt kuldne ja seest küpsenud.
Kõige parem veidi soojalt võiga.