Tulles piki Presidendi alleed Nautse küla sildini, võib põllul näha kadakate kõrval rahnu, mida külarahvas nimetab HUNTRAHKJAS`ks. Muiste oli see olnud küla laste lemmik mängukoht, mille pealt sai jälgida liiklust peateel.

Nautse küla on ridaküla, mille 18 suitsu paiknevad ca ühel kilomeetril.

Jõudes küla sildini, võib tähelepanelik vaataja märgata päiksepaistel helendavat võtmekest, mis on märk "Kauni küla 2001" staatusest. Tol aastal andis president Meri sellise tunnustuse alles neljandat korda.

Kohe sildi taga on KOOLIELU talu, kus toimetab töökas peremees lihaveistega põllul ja andekas perenaine koduaias. Nüüd ehib nende kivivaret ka uhke tuulik. Selle talu ilu märkab iga mööduja ja seda on hinnanud president Ilves kui "Kaunis kodu" 2005.a. Nagu talu nimigi vihjab, on just selles talus tarkust jagatud aastate jooksul peale Esimest Maailmasõda.

Koolielu talust paremal on MÄE talu ja selle kõrval hakkab kerkima MUKU talu.

Tore on, et noort verd külla juurde tuleb.

Järgmine paremat kätt on TIRI talu, kust on aegade jooksul sirgunud vägevaid meremehi ja ehitusmehi, kes on eluga Ameerikassegi jõudnud. Selles talus elas kuulus õllemeister Bruno Kollo, kes ehitas hea õlle saamiseks isegi viljakuivati koduaeda. Ka tema järeltulija Ain Kollo on üks esimesi ettevõtjaid taasiseseisvunud Muhus. Koos Rene Kipperiga asutasid nad Muhu Puidukoja Piiri Magasiaidas, mis tegutseb siiani kohaliku tooraine baasil ja annab tööd kohalikele inimestele.

Tiri vastas, vasakul pool teed on RANNA-AETE talu. Nende talu taga asus ka Nautse küla sadam aastaid tagasi, sest paate ja kalamehi oli pea igas talus.

Mitte igas külas ei kulge kivisaed pea katkematult algusest lõpuni ja mis suvisel ajal ka õievaibaga kattub. Vanemad külaelanikud teavad rääkida, et sama palju kiviaedu sai omal ajal lõhutud ja Väinatammi ehituseks viidud. Tammi hooldaja ja vaht oli ka siit külast, Tirilt pärit.

Meie külas on ka nimeline mägi - Eeru mägi ja Eeru auk. Tondimägi ja Alagarahi mulk asuvad Nautse koplis. Nautse küla savist ehitati pliite oma külas ja mujalgi Muhus. Ranna ääres leidub ka väärtuslikku muda.

Kohe Eeru mäe kõrval, paremat kätt asub RIIMI talu, kus mööduja saab märgata triibulist aidaust.

Uste värvimise taaselustamine sai alguse just Nautse külast 2004.a. ja kogus populaarsust mitte ainult Muhus ja Saaremaal, vaid ka mandril. Riimil elab meie küla kuninganna, Maili Kuning, nime poolest.

Järgmine talu paremat kätt on LAASU. "Laas" oli Muhus meesterahva nimi ja arvatakse, et see on tulnud nimest "Lars". Laasu talusid on pea igas külas.

Praegu on Laasu talu tuntud kui Jaanalinnutalu alates 1999.a. Ei pea rändama mööda ilma, et näha ja katsuda eksootilisi loomi, piisab kui tulla suisel ajal Nautse Laasule. Näha saab jaanalinde, emusid, sebrasid, kängurusid,alpakasid,valgesaba okassigu, hiigelsuuri Poutoi eesleid ja ponisid.

Muiste oli see talu kuulus sinepi kasvatamise ja tegemise poolest. Ka esimene "piit" ja korsten selles külas tehti just Laasule. Korstnapits on dateeritud 1893 ja seisab aukohal maja eesl lillepeenral.

Laasu vastas, vasakul pool asub JAANI talu. Aastaid oli Nautse Jaani kommivabriku "Kalev" puhkekoduks ja ka praegune omanik järgib sama joont kaasaegsemas vormis.

Järgmine paremat kätt on MATSI talu, kus paiknevad ka MAASIKA talu ja ROOSI talu. Matsi väravas on väga uhke suur kuusk, mis võiks ehtida isegi pealinna jõuluplatsi.

Ka selle talu õueaed on kaunis ja saanud kiitvat tunnustust laiemalt.

Vanemad külaelanikud teavad rääkida, et esimene auto - Pobeda oli Nautse külas just Mäe Kasparil. Tema järeltulijad on tublid puutöömehed ja ehitajad.

Kohe järgmine paremal pool on MIHKLI talu, mis oli kunagi selle küla kõige suurem koht. Kuid hiljem on olnud puhkekoduks nii Ehitusuuringutele kui ka peopaigaks muhulastele. Mihkli talu oli Tulevikumuusika festivali JUU JÄÄBi koduks üle 15 aasta. Kuulsusi üle maailma ja noori tõusvaid tähti kodumaalt sai nautida mitme päeva jooksul südasuvisel ajal lausa koduaiast.

Nüüdki on Mihkli talu koht, kus tähistatakse suuremaid ja väiksemaid elusündmusi. Siin saab nautida kohalikke "Meite Muhu Maitseid", mis on ka raamatusse pandud ja maailma maitseid Ingrem Raidjõe seltsis. Soovijad saavad ise kätt proovida kokakoolis.

Mihkli vastas, vasakut kätt asub PÄRDI talu, kus on ajast aega sirgunud tublisid ja ettevõtlikke ning edumeelseid mehi. Gori(Georg) ja Ivan Kipper olid kuulsad meremehed ja kalurid. Esimene raadio ja jalgratas oli Nautse külas just siin talus. Enamus meie küla talusilte on tammeplangust välja raiunud kunstnik Jakob Kipper. Tal oli kätt ja silma nii puuskulptuuride kui ka maalide jaoks. Tema poeg Rene Kipper koos Ain Kolloga renoveerisid Muhu Meierei maja Liival ja tegid Muhu Restorani. Isa tööd püüab jätkata poeg Karl.

Pärdi vastas, paremal pool on KÄSTIKI talu, kus elab meie küla velsker ja sealt saab häda korral esmaabi.

Kästiki vastas, vasakul on ODRA talu. Seal suvitavad noored IT inimesed kaasaegse arhitektuuriga majas.

Odra taga, vasakul on MIKU talu, mis samuti on pigem suvekodu turismi huvilistele.

Küla lõpus on alustanud ehitustegevust MULGU talu noored, Üürikese tee ääres MADISE talu ning Nautse koplis KÄSTIKI-TOOMA. Arvata on, et need pole veel viimased.

Meie külal on pisut võõrapärane nimi, millel eestikeelne tähendus puudub, kuid kuna mitmed meie küla taludest on suve- ehk puhketalud, võib arvata, et see nimi on tulnud sõnast nautima.

Kes soovib küla ajalooga põhjalikumalt tutvust teha, saab uurida Ülo Rehepapi toimikuid: http://muhu.rehepapp.com/kylad/kylad.php

 

Nautses on tervislikku ja maitsvat toitu ning head jooki hinnatud juba aegade algusest.

Traditsiooniliste roogade hulka kuulusid näiteks apurokk, pannileib, tangumakk ja killatuhlid. Lisaks valmistati ka verileiba, ternespiimast kooke ja jooke, saialeiba ning apuleiva podi.

Mereäärse küla elanike toidulaual oli kala alati au sees – seda söödi igal kujul. Kuna külas oli oma sadam, oli värske kala kergesti kättesaadav ning asendamatu osa igapäevasest toidust. Ka tänapäeval ei ole kala oma väärtust kaotanud.

Laialt tuntud ja hinnatud õllemeister Tiri Bruno valmistas nii kangemat kraami kui ka kuulsat sooja õlut..

Vaevalt et verileiba nüüdsel ajal tegema hakatakse, selle pärast lisame jaanalinnumuna omleti retsepti:

Puuri 12mm puuriga auk ühte otsa ja raputa muna sisu välja.

Vahusta kergelt muna valge ja kollane ning lisa piim.

Kalla munasegu võiga määritud ahjupannile ja küpseta ringleva õhuga praeahjus 180C ca 20 min. Siis raputa peale riivjuust ja küpseta seni kui juust kenasti küpsenud. Samal ajal pese munakoor hoolikalt nõudepesuvahendiga seest puhtaks ja säilita koor kui sigivuse, tõe ja õigluse sümbol või kaunista see Muhu roosidega.