Mõega
12. - 18. mai

	2015	2024	2025
Elanikke	28	24	24
Noorim elanik	25 a
Vanim elanik	96 a
Pindala (km²)	4,42
Asustustihedus (in/km²)	5,4
Külavanem	Merle Väli
	OÜ	FIE	MTÜ
Registreeritud jur. isikuid	3	3	0
Küla ajalugu

 

Mõega küla asustus võib ulatuda aega, kui siin isegi rannaküla oli. Tänasel päeval on meri siiski mitme kilomeetri kaugusel. Esimeses rootsiaegses maaraamatus on kirja pandud ka seitsme adramaaga Dorff Mökekülla - arvatavasti praegune Mõegaküla. (Ü. Rehepapi uurimus) On ka üks ülestähendus 1938. aastast EKM kohapärimuse andmebaasist - vanad inimesed rääkinud, et seal sõda ära lõpetatud ja mõegad risti löödud.

Küla süda on sumbküla ja majapidamised on päris tihedalt, aga Mõega küla koosseisu kuulub ka talusid, mis päris hajali. Kolmekümnendatel oli külas 23 toimivat majapidamist. Nüüd on igapäevaselt toimetavaid majapidamisi vähemaks jäänud, umbes 6-7. Kui praegu külas sees võib näha loomadest kasse-koeri, siis Mõega küla ühes ääres on alles kolhoosiaegne laudakompleks. Seal on nii veiseid, hobuseid ja ühtäkki lammastele ruumid leitud.

Mõega küla Tähvena Vaike, paljude jaoks ka teada kui õpetaja Pallasma nii Liiva Hellamaa kui ka Orissaare koolidest, on üles tähendanud mälestused, kus ta tuletab meelde oma lapsepõlve aegu 1930. aastatest. Sel ajal kutsuti Muhus maanteed, mis algas Kuivastust sillateeks. Mõega küla teele keerates oli ka tol ajal külatee ääristatud mõlemalt poolt kiviaedadega ja muidugi oli see tee päris kitsas. Kuna vanasti ei olnud karjamaadel aedu ümber, oli viljapõldude kaitseks külateel ja külas sees palju väravaid. Et need oleksid ikka läbisõitjate järel kinnipandud, olid selle jaoks määratud valvurid. Esimese värava juures olev majapidamine võis selle järgi nimegi saada - Sillavärava. Igal talul oli ka õuevärav.

Vaike meenutab veel, et tol ajal oli talgute pidamine meeldejääv. Peeti sõnniku-, kartulivõtu- ja linatalguid. Vajalikud talgud olid peredes kordamööda, et jätkuks hobuseid ja vankreid töö tegemiseks. Õhtuti oli suuremates peredes kutsutud ka pillimees ja talgulised said peale rasket tööd lustida ja head paremat anti ka talgulistele süüa.

Siin saab kuulata Tähvena Vaike meenutust maade kruntimisest ja põllupeenarde ja kivide lõhkumisest.

Ühe hilisema aja tegemisest, kuskil 50-ndate teisel poolel. Küla taga, niinimetatud lammaste metsas, kuhu külamehed olid teinud suure kiige, peeti maha üks vägev jaanituli koos suure kontserdiga, kava oli kokku pandud laulu ja tantsunumbritest, need kõik õpetas lastele selgeks Padaeite Erna, kaasatud olid ka Tusti küla noored.

Eks Mõega külaski oli tegijaid. Näiteks mõnes peres tehti vokke, teises oli ravitseja, kes käis isegi naaberkülades Võllas ja Tustil lapsi ilmale aitamas. Veel oli meresõitjaid-kapteneid ja käsitöö tegijaid. Jüri-Jaagu Iivan (Ivan Maas) oli sepp ja oskas kõike teha, nii puutööd, näiteks vokke kui ka metallitööd ja ta isegi pani mingi algelise elektri sisse jne. Tal oli oma töötuba puidutöö pingi ja igasuguste tööriistadega ja sepikoda oli ka. Seal ta tegutses väikest viisi kuni 1960ndate lõpuni. Nüüd on sellest sepikojast ainult otsasein veel püsti.

Siis on räägitud ühest Mare-nimelisest Mardi talu perenaisest. Tema olnud vahel mõnele külas tehtud tegemisele vastu. Kui päris pahaseks sai, siis oli selja pööranud ja seelikusaba kergitanud.

Tähvena talu umbes 30-ndatel.

Jüri-Jaagu talu rehielamu viidi vabaõhumuusemisse 1985. aastal. Läbirääkimised selleks algasid juba 1960ndate lõpus - 70ndate alguses, aga Salme, tollane perenaine, ütles, et enne vanade surma ta maja ära viia ei lase. Salme ema ja isa (nänn ja taeda) surid mõlemad 1973.a., aga muuseumisse viimine venis veel aastaid.

Tähvenal on siiani säilinud rehemaja, kus on alles rehetuba koos reheahju ja mustade partega laes. Omal ajal tegi Tähvena Vassel ka selles rehetoas höövelpingil valmis kõik maja aknad ja uksed. Täna on rehetuba kasutuses ainult töötoana ja reht seal ei peksta ja vilja ega lina partel ei kuivatata. Küll on võimalik reheahju tuli teha, kui selleks soovi peaks olema.

Mõega küla keskplatsil 1990ndatel.

Lähiminevikus - 90ndatel oli Mõega küla nimi taas veidi rohkem teada, sest Mäe talus oli avatud Tammissaare talumuuseum, kus pakuti lisaks ka toitlustust turismigruppidele. Peremees ja perenaine olid kanged töötegijad, talule sai ümber laotud pikk kiviaed. Nad alustasid seemnekasvatusest ja lõpetasid uhke talumuusemiga, kus kõik käis nagu kellavärk. Aukülaliseks on olnud ka taasiseseivunud Eesti esimene president Lennart Meri.

Jaagu talus on ikka au sees käsitöö. Sealt võib saada Muhu siilikukanga või mõne muu tikitud või Muhule omase käsitööeseme. Perenaine sai hiljaaegu üle-eestilise pärandihoidja tunnustuse. Väga uhke, et Mõega küla ikka pildil on.

Praegusel ajal on paikseid elanikke jäänud vähemaks ja igaühel on oma toimetamised. Suvel seevastu on liikumist külavahel küll ja küll. Nagu Muhus mujalgi.