Maailmakoristuspäev toimub tänavu viiendat korda. Pea iga septembris toimuva talgupäeva eel tõuseb päevakorda taas küsimus: kui kaua me koristame? Vastuse otsingul jõuame ringiga alati tõsiasjani: koristamine ei muuda maailma puhtaks, vaid kõigest natuke puhtamaks. Koristamine ei lahenda, vaid tuletab meelde. 

Mullu võttis aktsioonist osa ligi 42 000 eestimaalast. Nende seas pea 33 000 koolinoort ja lasteaialast. Kokku korjati tonnide viisi prahti: seda oma kodutänavatelt, metsadest, avalikest parklatest ja teepervedelt. Koristuspäeval osalemine on vabatahtlik, kuid iga aastaga suurenev osalusnumber näitab, et eestlane ei pelga koristada. Ent miks prügi endiselt maha ja eelkõige loodusesse jõuab? Kelle järelt me koristame?

Globaalset talgupäeva korraldava Eesti keskkonnaorganisatsiooni Lets Do It Worldi 164 riigist koosneva võrgustiku president Heidi Solba leiab, et inimesed on loodusest kaugenenud. Liikumise tegevjuht Anneli Ohvril julgustab seejuures kõiki eestlasi kodu tähendust ümber mõtestama. Kodu ei ole pelgalt neli seina, diivan ega televiisor. Kodu on Eesti koos oma kaunite liivarandade, paksude metsade ja eriliste rabadega. 

Selle aasta 17. septembril kutsume kõiki üles andma oma panus. "Talgupäev on üks päev aastas ja imeline võimalus kodumugavustest välja minna ning tegelikku olukorda oma silmaga kaeda," utsitab kaasmaalasi Eesti koristuse eestvedaja Elike Saviorg. "Eestlane peab end loodusrahvaks: võiksime seda ka praktiseerida. Oleme valmis loodust kasutama: ujuma, marjul käima, rannaliival päevitama, kuid kas loodusele midagi tagasi anname?". 

Koroona-aastatel koristasime eelkõige üksi ja väiksemates gruppides. Tänavu, rohkem kui iial varem, kutsume osa võtma üheskoos: klassi- ja töökaaslastega, pere- ja sõpruskonnaga, laulu- ja tantsuringiga. 

Kuigi looduses leidub prügi eri suuruses ja vormis, juhime talgulisi märkama pealtnäha väikest prügi ehk suitsukonisid ja pisiplasti. "Eestis jõuab igal aastal loodusesse umbes 84 tonni sigaretikoni filtreid. Need ei lagune bioloogiliselt ning on kaladele ja lindudele surmavad. Vette jõudnud koni võib mürgitada kuni 1000 liitrit vett ja selles sisalduvad mürkained võivad seal püsida kuni 10 aastat," tuletab Saviorg meelde.

2018. aastal esimest korda ametlikult toimunud üleilmne maailmakoristuspäev oli kui eestlaste suurim juubelikingitus ülejäänud maailmale. Solba koputab eestlaste südamele ja tuletab meelde, et see on asi, mille üle uhkust tunda. Eesti juhtimisel võtavad maailmakoristuspäevast igal aastal osa miljonid inimesed. 

Eestvedajad julgustavad koristuspäevale ka end registreerima, kogumaks statistikat. Seda saab teha kodulehel www.maailmakoristus.ee.