Päästemeeskonnad mõõdavad igapäevaselt veekogude jääkaane paksust ning tulemused kantakse vastavasse kaardirakendusse. Jääkaart on loodud selleks, et inimesed saaksid operatiivselt kontrollida veekogu jää paksust, minnes kalale, uisutama või suusatama.  

Pikemat aega kestnud külmakraadid on enamikele Eesti siseveekogudest moodustanud paksema jää. Lubatud on minna aga vaid neile veekogudele,  kus jääkaane paksus on vähemalt 10 sentimeetrit. Päästeamet mõõdab igapäevaselt populaarsemate siseveekogude jää paksust. Selleks, et teada oma kodukoha veekogu jääpaksust, on kõik mõõdistused kantud kaardirakendusse. Informatiivse jääkaardi leiab kodulehelt www.veeohutus.ee ning Google'i kaardirakendusest. Mõõtmised tehakse päästemeeskondade poolt vastavalt ilmastikuoludele, jää olemasolule ja seni, kuni jääolud on muutunud stabiilseks.

Jääle minnes peavad kaasas olema ohutusvahendid, näiteks jäänaasklid ja veekindlasse kotti pandud mobiiltelefon. Isegi kui jää paksus on mõõdetud kohas 10 sentimeetrit, siis mujal veekogu piires võivad jääolud muutuda. Mida kiirevoolulisem ja rohkemate allika- või suubumiskohtadega on veekogu, seda ebaühtlasem on jää paksus. Kutselised ja vabatahtlikud päästjad on rajanud aga liuvälju kindlale maale, et võimaldada inimestele turvalist uisutamist. Infot olemasolevate liuväljade kohta saab kohalikust omavalitsusest.

Kuidas tunda ära „turvalist" jääd:

Inimest kannab „terve" jää. Selles puuduvad lõhed või praod, väljanägemine on ühtlane ja sile. Pikipragu vähendab jää tugevust ligi 25%, ristipragu ligi 40%. Jää paksus peab olema vähemalt 10 cm. Kevadel ja sügisel ei pruugi isegi see jää olla turvaline.  

Jää võib olla nõrgem järgmistes kohtades:

•             kõrkjate kasvukohtades;

•             madalikul;

•             allikate juures (lumekatteta jääl on allikakohad näha tumedamate laikudena);

•             kanalisatsiooni, jõe, oja või kraavi suudmekohas;

•             koolmekohtades;

•             jõe kitsenemis- või pöördekohas;

•             laevateedel.

NB! Vooluveekogul, nt jõel on jää alati nõrgem kui järvel või tiigil.

PÄÄSTEAMET
Kommunikatsiooniosakond