21.03.22

Kodanikukaitse ja kriisireguleerimine

Kriisi korral on kõige olulisem, et inimesed oleksid selleks hästi valmistunud – kodus on olemas varud ning läbi on mõeldud kriisiolukorras tegutsemise plaanid. Kui tegevused on aegsasti läbi mõeldud ja varude eest hoolt kantud, saabub ka meelekindlus, et kriisi korral on iseseisev toimetulek mõneks ajaks tagatud.

Kõige paremini on kriisideks valmistunud Lääne- ja Lõuna-Eesti elanikud. Nendes piirkondades võimutsevad mitmel korral aastas tormid, mis viivad ära elektri ja tekitavad ka muud pahandust. Kõige haavatavamad on kriisi korral linnaelanikud ning ennekõike kortermajades elavad inimesed. Lisaks on kehvem valmisolek muukeelsetel ning 65-aastastel ja vanematel Eesti elanikel. Mida suurem on kriis, seda rohkem võtab abi kohalejõudmine aega.

Kõik kriisideks valmistumiseks vajalikud juhised leiab veebilehtedel kriis.ee, olevalmis.ee ja rescue.ee. Lisaks on hea laadida endale telefoni Naiskodukaitse loodud rakendus „Ole valmis!"

  Olulised kontaktid:

Kuidas helistada hädaabinumbrile, kui operaatoril pole levi?

  • Tee SIM-kaart telefonis mitteaktiivseks. Nuppudega telefonist võta lihtsalt SIM-kaart välja ja helista seejärel 112.
  • Nutitelefon tuleb taaskäivitada ja jätta seejärel SIM-kaardi PIN-kood sisestamata ning helistada 112. Pärast hädaabikõnet aktiveeri SIM-kaart uuesti. Vaid aktiveeritud SIM-kaardi korral saab päästekorraldaja levi olemasolul Sulle tagasi helistada, kui selleks tekib vajadus.
  • Kui igasugune telefonside puudub, mine abi kutsuma lähimasse päästekomandosse, politseijaoskonda, kiirabi baasi või haigla erakorralise meditsiini osakonda.

 

Kriisikomisjon

Muhu valla kriisikomisjoni koosseis:

  • Esimees:
    Raido Liitmäe- vallavanem
  • Liikmed:
    Veljo Tammik - valla kommunaalameti juhataja
    Ave Toomsalu - vallasekretär
    Anneli Tõru - valla sotsiaalnõunik
    Robert Vahter- Politse- ja Piirivalveameti esindaja
    Marko Oidekivi - Muhu Vabatahtliku Päästekomando esindaja
    Endel Aeg - AS Kuressaare Veevärk esindaja
    Ain Saaremäel - Kaitseliidu esindaja
    Aivar Valdna - Transpordiameti esindaja
    Madis Rehepapp - Muhu Merepääste Seltsi esindaja

 

Kriisiolukorraks valmistumise meelespea:

Eestile ei ole täna otsest sõjalist ohtu. Venemaa sõjalise agressiooniga Ukraina vastu kaasnevad sellegipoolest mõjud kogu Euroopale, sealhulgas Eestile. Esineda võib näiteks elektrikatkestusi või küberrünnakuid, teisisõnu tavalise elukorralduse häirimist. Seetõttu saab igaüks end ette valmistada, vaadates üle oma küberkäitumise, hoides kodus seitsme päeva kriisivaru ning autol kütusepaagi täis. Läbi tasub mõelda alternatiivsed sidevahendid ja valgusallikad ning muretseda matkapriimus või gaasigrill, et varutud toiduaineid ka valmistada saaks. Ükski inimene ei saa hakkama ka veeta, mistõttu peaks vee varumisel lähtuma teadmisest, et inimene vajab kolm liitrit vett päevas (kaks liitrit joomiseks ning üks toiduvalmistamiseks) ehk 21 liitrit nädalas.

  • Mõtle, milliseid vahendeid ja varusid vajab su pere, et iseseisvalt ühe nädala jooksul hakkama saada. Arvesta võimalusega, et kriisiolukorra tõttu ei saa kodust lahkuda, kaubad ei ole kauplustest kättesaadavad või muud eluliselt tähtsad teenused (elekter, veevarustus jm) ei toimi
  • Mõtle, kus ja kuidas varusid hoida, et need oleksid lihtsasti kättesaadavad sulle ja sinu lähedastele
  • Igapäevaselt mittekasutatavaid vahendeid on soovitatav pakkida eraldi kotti. Osa evakueerimiseks vajalikest vahenditest on mõistlik hoida autos, näiteks mobiiltetelefoni autolaadija, teedeatlas, lumelabidas jmt.
  • Uuenda varusid regulaarselt
  • Põlevmaterjali (vedelkütus, gaas, küttepuud jne) varumisel järgi tuleohutusnõudeid ja hoiustamise tingimusi

Seitsme päeva soovituslik varu:

  • Joogivesi
    • 2 liitrit inimese kohta ööpäevas, lisaks 1 liiter inimese kohta ööpäevas toidu valmistamiseks
  • Toit
    Pool varudest ei tohiks vajada valmistamist
    • Konservid
    • Pakisupid
    • Kuivikud
    • Pähklid, kuivatatud puuviljad
    • Küpsised, maiustused, müslibatoonid, mesi
    • Vajadusel beebitoit
  • Esmaabivahendid
    • Esmaabivahendite komplekt
  • Hügieenitarbed
    • Seep
    • Desinfitseerimisvahend
    • Tualettpaber
    • Pabersalvrätid
    • Niisked puhastuslapid
    • Suured prügikotid (50 l)
  • Valgusallikad
    • Taskulamp ja varupatareid / päikesepatarei või dünamoga töötav taskulamp
    • Patareitoitel lamp või latern ja varupatareid / petrooleumilamp koos lambiõliga
    • Tormilatern
    • Küünlad
    • Tikud
  • Raadio
    • Patareitoitel raadio ja patareid mitmeks kasutuskorraks / päikesepatarei või dünamoga raadio
  • Tööriistad
    • Nuga
    • Käärid
    • Kleeplint
    • Kile
  • Söögiriistad
    • Ühekordsed toidunõud
    • Konserviavaja
  • Ravimid
    • Retseptiravimid
    • Valuvaigistid
    • Palavikualandajad
    • Allergiavastased ravimid
    • Seedehäirete ravimid
    • Põletusvastane vahend
    • Külmetusvastased ravimid
  • Küttematerjal
    • Vedelkütus
    • Gaas
    • Küttepuud
  • Akupank
    • Akupank mobiilsete seadmete laadimiseks
  • Muu vajalik
    • Sularaha pere vajaduste katmiseks ühe nädala jooksul
    • Mask hingamisteede kaitseks (näiteks tolmumask)
    • Tulekustuti ja -tekk
    • Autokütus
    • Vajadusel lemmikloomatoit ja lemmiku ravimid
    •
  •  

 

Toimetaja: MADIS REHEPAPP