« Tagasi

Muhumaalastele tutvustatakse uuendusi Eesti-Läti neljanda elektriühenduse planeeringus

Veebruari lõpus kogunes Hellamaal tubli arv muhulasi, kes tulid tutvuma trassialternatiividega ja kaasa rääkima Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu koostamises.

Kohtumisel ning tolle järel kirjalikult tehti hulga ettepanekuid, millest tuli selgelt välja, et muhumaalastel on elektriliinile oma kindel eelistus, milleks on kasutada olemasolevat 110 kV liinikoridori.

Võttes arvesse nii muhulaste kui saarlaste ettepanekuid ning uurides põhjalikult esitatud ettepanekute võimalikkust, on tänaseks trassialternatiive nihutatud. Täpsustatud trassialternatiive näeb riigi eriplaneeringu kodulehel asuvast kaardirakendusest, samuti tutvustab projektimeeskond mõjualasse jäävatele maaomanikele:

 

9.06 kell 17.30 veebikoosolekul MS Teams´is (koosoleku link saadetakse e-kirjaga) 

10.06 kell 17.30 Hellamaa Külakeskuses (Hellamaa küla, Muhu vald)

11.06 kell 17.30 Kuressaare Raekojas (Tallinna tn 2, Kuressaare linn)

12.06 kell 17.30 Vana-Vigala Rahvamajas (Jaama tänav 21, Vana-Vigala, Märjamaa vald)

 

Kõiki mõjualasse jäävaid maaomanikke teavitatakse personaalse e-kirjaga, mis on saadetud eesti.ee e-posti aadressile.

 

Paidest algava elektriühenduse õhuliini muudatus saab alguse Lihula uuest alajaamast ning kulgeb kuni Saaremaa läänerannikuni välja. Kuna varasema kahe kavandatava liini asemele tuleb üks, siis väheneb planeeritava õhuliini koridori laius 240 meetrilt 140 meetrile. Samuti on vaja edaspidi ka vähem kaableid planeerida, kuna ühenduse maht muutus. Merekaabli koridori laius vähenes 532 meetrilt 432 meetrile ja maakaabli koridori laius 25 meetrilt 20 meetrile.

„Kui varem kahe õhuliini lahenduse puhul oli olemasoleva trassikoridori kõrval kavandamisel alati ka uus koridor, siis nüüd seda enam lisaks planeerida ei ole vaja. Seega jääb valikusse kas olemasolev või uus koridor ja neid võrreldakse omavahel," ütles Skepast&Puhkimi planeeringute osakonna juht Triin Koorits ning lisas, et uusi koridore on vaja analüüsida selleks, et veenduda, kas olemasolev koridor on parim või mitte. „Valituks osutub üks koridor ja parim selgub alternatiivide võrdlemise ja mõjude hindamise teel."

Eesti-Läti riigi eriplaneeringut veab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Lisainfo saamiseks palume saata e-kiri eriplaneeringu projektijuhile aadressile monika.korolkov@mkm.ee või helistada numbrile +372 5884 7055