Ohutu joogi- ja tarbevee kindlustamiseks vajab kaev regulaarset hooldust. Majaomanik, kelle kodu ei ole ühise veevärgiga ühendatud, saab oma joogivee kvaliteedi tagamiseks ka ise palju teha, kirjutavad Keskkonnaameti veeosakonna peaspetsialistid Toomas Padjus ja Kätlin Juuram.

Maa pinnast 71% katab vesi, millest vaid 1% on kõlbulik joomiseks, toidu valmistamiseks, pesemiseks või kasutamiseks põllumajanduses. Eestis ei ole joogivee kvaliteedi probleem seni veel väga palju muret tekitanud. Muidugi on ka meil piirkondi, kus tuleb põhja- või pinnavett enne tarbimist töödelda, et selle kvaliteet paraneks.

Kodudes kasutatakse tarbevee saamiseks laialdaselt salvkaeve, mille kohta võib öelda ka šahtkaev või raketega kaev. Salvkaevu abil saab tarbida maapinnalähedase põhjaveekihi vett.

Suve hakul on asjakohane üle vaadata majapidamist veega varustav salvkaev ja selle lähiümbrus (hooldusala 10 meetri raadiuses). Hooldusalal ei tohi olla vee kvaliteeti ohustavaid objekte/ehitisi või aineid nagu kemikaalid, väetised, naftasaadused, laudaheitmed jne.

Vaata salvkaev seestpoolt üle. Kui märkad midagi iseäralikku võrreldes eelmise ülevaatusega, siis proovi selgusele jõuda, millega võib olla tegu. Iga paari-kolme aasta tagant on hea tava vee kvaliteet üle kontrollida – võtta veeproov ja see uuringuteks laborisse viia.

Regulaarne hooldus on vajalik, et kindlustada endale ja oma perele ohutu joogi- ja tarbevesi.

Kui uus kaev on saanud valmis ja vesi majas, ununeb tihti ja pikaks ajaks, kust see vesi majja tuleb. Mõne aja pärast võib tunduda, et vesi pole enam nii hea kui ta seda kaevu rajamise järgselt oli. Mis siis lahti on?

„Keskkonnaametnikud on päris tihti tunnistajaks asjaolule, et üsna paljud salvkaevud on halvas seisukorras. Lähemal vaatlusel ja ülevaatusel selguvad tüüpilisemad probleemid: kaevurakked on murenenud, vuukidest lekib pinnaseosakesi, raketel on kahjustused külmakergetest. Põhjus võib olla ka selles, et veekindel pinnasekiht ülemise kaevurakke ümber puudub või on ebapiisav, kaevu satub sadevesi veetrassi kaevise kaudu või pinnavesi voolab otse kaevu suudme ja kaane ebatiheduste tõttu," selgitas Keskkonnaameti veeosakonna peaspetsialist Toomas Padjus. Lisaks selgub veel, et kaevu puhastamisega pole tegeletud või et kaev on madal ja jääb aeg-ajalt hoopis kuivaks.

Mida saab teha oma jõududega?

• Tihenda vuugid ja praod. Kasuta tsementmörti ja tihendussegusid, mis sobivad kokkupuuteks joogiveega.
• Hoia kaevu ümbrus võsast ja umbrohust puhas.
• Kui maapind kaevu ümber on vajunud, uuri kaevuraket ümbritseva saviluku olukorda ja vajadusel paranda seda. Taasta maapinna kalle, et vältida pinnavee voolu kaevu suunas.
• Korrasta kaevu kaas ja luuk.
• Vaata üle torustik kaevus ja torustiku läbiviigud kaevurakkest.

Kui kaev ei anna soovitud koguses vett või kui on selgunud, et kaevuvesi on kasutuskõlbmatu, tuleb kasutada spetsialistide abi (viiteid kaevumeistritele võib leida Internetist).

Pöördu pigem asjatundja poole, kui vajalik on:

• kaevu sügavamaks tegemine;
• kaevu põhjas oleva tihenenud filterliivakihi väljavahetamine;
• rakete vuukide tihendamine;
• kogu kaevu seestpoolt harjamine ja puhastamine;
• vajadusel ka kaevu desinfitseerimine.

Kodumajapidamise reovesi vajab puhastamist

Suvine puhkuste aeg on alanud ning inimesed veedavad palju aega suvekodudes. Piirkondades, kus puudub ühiskanalisatsioon, tuleb igal kodumajapidamisel leida sobilik lahendus reovee puhastamiseks enne kui see juhitakse loodusesse.

„Puhastamata reovee loodusesse juhtimine mõjutab otseselt meie elukeskkonda. Majapidamistest pärit saasteained võivad reostada põhjavee ning samuti põhjustada veekogude seisundi halvenemist. Kuna me soovime elada võimalikult puhtas keskkonnas, siis selleks saab igaüks üht-teist ära teha ka koduses majapidamises. Nõuetekohasel  reoveekäitlusel on seejuures väga oluline roll," selgitab Keskkonnaameti veeosakonna peaspetsialist Kätlin Juuram.

Reovett saab koguda kas lekkekindlasse kogumismahutisse, mida tuleb regulaarselt tühjendada või rajada omapuhasti.

Kogumismahutisse kogumise lahendus pole kõige odavam, kuna reovee äraveo teenuse eest tuleb maksta. Lisaks sellele peab kogumismahuti kindlasti olema lekkekindel, et reovesi ei imbuks ega voolaks välja, saastades seeläbi keskkonda.

Reovee puhastamiseks rajatakse ka pinnaspuhasti süsteeme. Kas valida imbsüsteem või filtersüsteem, sõltub sellest, kui kaitstud on piirkonnas põhjavesi.

Imbsüsteemi peab valima juhul, kui on nõutud reovee mehaaniline puhastus. Imbsüsteemis imbub reovesi pinnasesse. Silmas tuleb pidada, et immutussügavus oleks aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 m põhjavee tasemest kõrgemal.

Filtersüsteem valitakse juhul, kui nõutud on reovee bioloogiline puhastus. Pinnasfiltri läbinud vesi juhitakse pärast puhastamist veekogusse.

Üks osa pinnaspuhasti süsteemist on septik, mida kasutatakse eelpuhastina. Septik on paak, mille põhja sadestub reovees sisalduv heljum. Septiku kasutamine iseseisva puhastina on Eestis keelatud, et hoida ära looduse reostumise oht.

Kodumajapidamiste heitvee pinnasesse immutamisele kehtivad piirangud sõltuvad samuti põhjavee kaitstusest. Täpsem info põhjavee kaitstuse kohta on leitav Maa-ameti geoportaali geoloogia kaardirakendusest.

• Kaitstud, suhteliselt kaitstud ja keskmiselt kaitstud põhjaveega aladel võib immutada kuni 5 m³ mehaaniliselt puhastatud reovett ööpäevas.
• Nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel võib immutada pinnasesse kuni 5 m³ mehaaniliselt puhastatud olmereovett ööpäevas, aga see tohi sisaldada vesikäimlast pärit reovett.
• Kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel võib immutada kuni 10 m³ ööpäevas pärast reovee bioloogilist puhastamist.

Omapuhasti rajamine ja heitvee juhtimine pinnasesse ei ole veekvaliteedi säilitamiseks lubatud joogiveesalv- või puurkaevudele lähemal kui 50 meetrit. Mis tähendab, et näiteks kui kaevu ümber oleva hooldusala laius on 10 m, siis kaevu ja immutuskoha vaheline kaugus peaks olema minimaalselt 50 + 10 = 60 m. Veehaarde sanitaarkaitseala ja hooldusala nõudeid reguleerib veeseadus. Puurkaevude sanitaarkaitsealade ja hooldusalade kohta saab täpsemat infot Maa-ameti geoportaalist kitsenduste kaardilt.

Omapuhasti rajamine tuleb kooskõlastada kohalikus omavalitsuses.

Kui pinnaspuhastit ei ole võimalik rajada, siis tuleb kasutada reovee puhastamiseks valmis- ehk kompaktpuhastit. Neid pakuvad mitmed firmad ja valides tuleks arvestada reovee koguseid ja selle koostist. Oluline on ka reoveepuhasti regulaarne hooldus.

Lisateave:
Toomas Padjus
Keskkonnaameti veeosakonna peaspetsialist
toomas.padjus@keskkonnaamet.ee
503 1447

Kätlin Juuram
Keskkonnaameti veeosakonna peaspetsialist
katlin.juuram@keskkonnaamet.ee
5875 2748

Salvkaevu pilt: Tiina Koskinen

Salvkaevu ja puurkaevu konstruktsiooni pildid pärinevad Eesti Loodusfoto OÜ poolt välja antud Eesti teadlaste poolt koostatud kõrgkooli üldmaateaduse õpikust.