Eesti English Русский
«
»

Järgmised sündmused Sündmuste arhiiv



 

Ajalugu

Muhu saare teke algas umbes 8000 aastat tagasi, mil saar aeglaselt merest kerkima asus. Muinasajal tihedasti asustatud saar oli ka iseseisev haldusüksus. Muinasaegse Muhu kihelkonna kindlustatud punkt asus praeguses Linnuse külas. Linnuse maalinna võimsad vallid annavad siiani tunnistust möödunud aegade hiilgusest. 1227. aastal toimus siin ka muistse vabadusvõitluse lõppvaatus, mis on jäädvustatud Henriku Liivimaa kroonika lehekülgedel. Kuni Liivi sõjani kuulus Muhu saar koos Saaremaa idaosaga Liivi orduriiki Maasi foogtkonna koosseisus eraldi kirikukihelkonnana.

Mälestuskivi vabadusvõitluseleLiivi sõja käigus sattus Muhu Taani kuninga võimu alla, jäädes Maasi ametkonna koosseisu. Liivi ordu ajast saab oma põlvnemist ainsa eestlaste suguvõsana tõestada ka Schmuulide vabatalupoegade suguvõsa. Alates 1645. aastast oli Muhu Rootsi võimu all, mille kuninganna Kristiina läänistas Magnus De la Gardie´le, Rootsi võimu lõpuaastatel aga sai Kristiina ise oma sissetulekud just Muhust, mille mõisad troonist loobumise järel määrati kuninganna elatismaaks. Vene impeeriumi koosseisus moodustas Muhu koos Saaremaaga alates 1731. aastast eraldi provintsi, kuuludes Liivimaa kubermangu. Kuni pärisorjuse kaotamiseni oli Muhu jaotatud mõisate vahel, mis ühtlasi panid aluse ka valdadele. Alates 1820. aastatest oli Muhu jaotatud Suuremõisa, Tamse, Kirguvalla, Nurme, Võlla, Pädaste, Kuivastu, Kantsi, Hellamaa, Rinsi-Kapi mõisavaldade ja Koguva vabataludest moodustatud omaette valla vahel.

Muhu eripära on lisaks saarelisele asendile aidanud hoida ka riigimõisate suur osakaal ja ligi 70 protsendi muhulaste üleminek vene õigeusku 19. sajandi keskel. 1866. aasta vallaseadusega algas valdade ühinemise protsess. Hellamaa, Kantsi , Kirikumõis (Kirguvald) ja Koguva valisid endale ühise talitaja ehk vallavanema. 1891. aastast ühendati senised vallad nii, et Muhusse jäid Hellamaa vald ( Hellamaa, Kantsi, Võlla, Pädaste, Rinsi-Kapi, Kuivastu ) ja Muhu-Suure vald ( Suuremõisa, Kirguvald, Koguva, Nurme ja Tamse). Vallakeskusteks said seega Hellamaa ja Piiri, kus asusid vallamajad.

Eesti Vabariigi ajal oli Muhu jaotatud kahe valla vahel kuni 1939. aastani, mil Muhusse jäi üks vald. Nõukogude võimu tulekuga jaotati 1945. aastal vald neljaks külanõukoguks (Hellamaa, Liiva, Piiri ja Põitse). 1950. aastal Muhu vald kaotati ja 1954. aastal jäi järele kaks külanõukogu - Hellamaa ja Piiri, mis 1960. aastal ühendati Muhu külanõukoguks keskusega Liival. 1990. aasta 1. oktoobril sai Muhu esimesena Eestis tagasi valla staatuse. Muhu valdade eesotsas olnud meestest võiks nimetada kolm korda tagasi valitud Hellamaa vallavanemaid Mihhail Paistu (1871-1949) Raegma külast, Vassili Tamme (1891-1943) Pädaste külast ja Jüri Räime (1933-1995) Pädaste külast, kes sai taastatud Muhu valla esimeseks vallavanemaks.

Elitec Free